ATA-ANAǴA QATYSTY ÁDEPTER
Bul dúnıede eń birinshi jaqsylyq jasaýymyzǵa laıyqty jandar – ata-ana. Ata-anaǵa qatysty ádepter asyl dinimizde ádepterdiń eń mańyzdysy sanalady. Al olardy syılamaý aýyr kúnálar qataryna jatady. Paıǵambarymyzdyń (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) hadısinde: «Aýyr kúnálarǵa Alla Taǵalaǵa serik keltirý, ata-anany qurmettemeý, adam óltirý jáne jalǵan ant berý jatady», – delingen (Buharı).
1. Qurmet kórsetý. Ata-anaǵa degen qurmetke ekeýiniń kózinshe daýys kótermeý, aldyna shyǵyp júrmeý, dastarqanda tórge shyǵarý, as ishýdi olardan buryn bastamaý sııaqty t.b. ıgi ister jatady. Quranda Alla Taǵala: «Rabbyń ózine ǵana ǵıbadat etýlerińdi, áke-sheshege jaqsylyq qylýlaryńdy ámir etti. Al eger ol ekeýiniń biri nemese ekeýi de jandaryńda kárilikke jetse: «týf» dep (keıis bildirme). Sondaı-aq ol ekeýine zekime de, ol ekeýine sypaıy sóz sóıle. Ol ekeýine kishireıip márhamet qushaǵyn jaı da: «Rabbym! Ol ekeýi meni kishkentaıda tárbıelegendeı, Sen de olardy márhametińe bóleı gór!» de», – dep buıyrǵan («Isra» súresi, 23-24-aıattar).
Ata-anaǵa qurmet qylmaý – úlken kúná. Halqymyz qart áke-sheshege laıyqty qurmet qylmaý, olarǵa daýys kóterip sóıleýdi bereke men yrystyń joǵalýy dep bilgen. Ybyraı Altynsarın:
Bereke ketken elderde,
Kún qysqarsa kerek-ti.
Alataýdaı ákege,
Ul qyshqyrsa kerek-ti.
Bala, bala, bala dep,
Túnde shoshyp oıanǵan.
Tún uıqysyn tórt bólip,
Túnde besik taıanǵan.
Aıaly qolda talpytqan,
Qaımaqty sútteı qalqytqan,
Sýyq bolsa jórgektep,
Qorǵasyn oqtaı balqytqan.
Aınalasyna as qoıyp,
Aıdyndy kóldeı shalqytqan.
Qolyn qatty tıgizbeı,
Kirli kóılek kıgizbeı,
Iisin jupar ańqytqan.
Sondaı sorly anaǵa,
Qyz qyshqyrsa kerek-ti, – degen.
2. Ekeýine jaqsylyq jasaý. Jaqsylyq jasaýǵa eń laıyqty bolǵan jandar – ata-ana. Alla Taǵala Qurannyń birneshe jerinde olarǵa eń kórkem túrde jaqsylyq jasaýǵa buıyrǵan: «Adam balasyna áke-sheshesine jaqsylyq isteýdi ósıet qyldyq» («Ahqaf» súresi, 15-aıat), «Alla Taǵalaǵa qulshylyq qylyńdar. Oǵan eshnárseni ortaq qospańdar. Jáne áke-sheshege jaqsylyq qylyńdar» («Nısa» súresi, 36-aıat). Aıatta Alla Taǵalaǵa eshbir serik qospaı, qulshylyq jasaý kerektigi jóninde aıtylǵannan keıin ekinshi orynda ata-anaǵa jaqsylyq jasaýdyń buıyrylýy – ata-anaǵa jaqsylyq jasaýdyń qanshalyqty mańyzdy ekenin kórsetedi. Ata-ananyń jasy ulǵaıǵan saıyn olarǵa qatysty atqaratyn mindetterimiz de kóbeıe túspek. Abdýlla ıbn Omardan (Alla oǵan razy bolsyn) jetken hadıste úsh adam úńgirge kirip, úńgir aýzyn tas jaýyp qalatyny aıtylady. Sonda árqaısysy óziniń eń bir izgi amalyn aıtyp, Alla Taǵalaǵa duǵa qylyp, sol bir izgi amalynyń qurmeti úshin qutqarýyn surap jalbarynady. Sonda alǵashqy kisi: «Ýa, Alla, meniń qartaıǵan ata-analarym bar edi. Men keshke olarǵa sút bermeıinshe, úı ishindegilerge de, quldarǵa da sút bermeıtinmin. Birde men aǵashtardy izdep júrip úıden alysqa ketip qalyppyn, úıge qaıtyp kelsem, olar uıyqtap qalǵan eken. Men sút saýyp bolǵan soń, olardyń uıyqtap jatqanyn kórip, olardy oıatqym kelmedi. Olardan buryn úı ishi men quldarǵa da sút berýdi qalamadym. Osylaısha men qolymdaǵy ydysty ustap tań atqansha olardyń oıanǵanyn kútip turdym. Osy aralyqta aıaǵymnyń janynda balalarym qaryndary ashyp jylap jatty. Sosyn meniń ata-anam oıanyp, keshki asyn ishti. Ýa, Alla! Eger osynyń bárin men Seniń razylyǵyń úshin istegen bolsam, bizdi osy tastyń kesirinen bolǵan jaıymyzdan qutqar!», – dedi. Osydan keıin tas ornynan kishkene qozǵaldy», – delingen (Buharı, Múslım, Ahmad, Ábý Dáýit). Bul hadıste qart ata-anaǵa járdemdesýdiń artyqshylyǵy baıan etiledi. Demek bar kúsh-jigerin bala-shaǵasynyń qamy úshin jumsaǵan ata-anaǵa qurmet kórsetip, olardyń qartaıǵan shaǵynda qajetinde bolý, kórkem mámile jasaý – árbir perzenttiń mindeti.
3. Olarǵa baǵyný. Musylman adamǵa ata-anaǵa baǵyný – mindet. Olarǵa qarsy shyǵý haram bolyp sanalady. Quranda Alla Taǵala: «Adamdarǵa ata-anasyna qaraılasýdy búıyrdyq. Ananyń oǵan mesheýlik ústine mesheýlikpen júkti bolyp, eki jylda omyraýdan aıyrýy bar. Maǵan jáne áke-shesheńe shúkir et. Qaıtar ornyń – Men jaq. Eger ekeýi bilmegen nárseńdi Maǵan ortaq qosýǵa zorlasa, Olarǵa baǵynba!» – degen («Luqman» súresi, 14-15-aıattar). Iaǵnı musylman adam kúná bolmaǵan isterde árdaıym ata-anasyna baǵynyp, olardyń razylyǵyn alýy qajet. Kim bul isterde ata-anaǵa baǵynbasa, Allanyń ámirin oryndamaǵan bolady. Tek aıatta kórsetilgendeı kúnáli isterge buıyrǵan jaǵdaıda ǵana olarǵa baǵynbaýǵa bolady.
4. Ananyń haqy. Ananyn haqy ákeniń haqynan úsh ese joǵary turady. Bul jaıly hadıste bylaı delingen: «Birde Allanyń elshicine (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) bip kici keldi de: «Ýa, Allanyń elshici! Adamdardyń ishinde jaqsy qarym-qatynas jasaýyma eń laıyqtysy kim?» – dep surady. Ol: «Anań», – dedi. Ol adam: «Odan keıin she?» – dep surady. Ol: «Anań», – dedi. Ol adam: «Odan keıin she?» – dep surady. Paıǵambar (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) taǵy da: «Anań», – dedi. Ol adam: «Odan keıin she?» – dep tórtinshi ret surady. Sonda ǵana Paıǵambarymyz: «Ákeń», – dedi» (Buharı, Múslım). Bul hadıs dinimizdi durys túsinbeıtin keıbir adamdardyń «Islam áıel quqyǵyn taptaıdy» degen túsinikterine aıqyn aıǵaq. Ata dinimizde áıel balasy ana retinde búkil adamnan dárejesi joǵary turady.
Ata-ananyń dúnıeden ótkennen keıingi haqylary
1. Olar úshin Alladan duǵa etip, keshipim tileý. Ata-ana dúnıeden ozǵannan soń artynda qalǵan urpaqtary olar úshin únemi Alladan keshipim tilep, duga etip turýy kerek. Alla elshici (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn): «Adam dúnıeden ótkende onyń amalynan basqasynyń bári toqtap kalady. Olar – úzilmeıtin sadaqa, basqalarǵa paıdasy tıetin bilim jane salıqaly urpaqtyń oǵan arnap jasaıtyn duǵasy», – degen (Múslım). Ábý huraıradan (Alla oǵan razy bolsyn) jetken taǵy bir hadıste bylaı delingen: «Alla Taǵala izgi qulynyn, jánnáttaǵy dárejesin kóteredi. Sonda ol: «Ýa, Rabbym! Bul dáreje maǵan ne sebepti berildi?» – dep suraıdy. Oǵan: «Seniń balańnyń saǵan keshipim tilegeni úshin (bepildi)», – delinedi» («Fathý al-kadır» (3/214). Quranda Ibpahım (oǵan Allanyń sálemi bolsyn) paıǵambardyń bylaı dep duǵa etkeni kelgen: «Rabbymyz! Esep qurylatyn kúni meni, áke-sheshemdi jáne múmınderdi jarylqa» («Ibpahım» cúpeci, 41-aıat).
2. Ata-ananyń dostaryn qurmetteý. Ata-ana dúnıeden ótkennen keıingi bizge mindetti bolatyn haqylardyń bipi – olardyń jaqyndaryn, týystary men dostaryn qurmetteý. Qazaqta «Ákeń ólse de, ákeńnin kózin kórgen ólmesin» degen sóz bar. Hadıste: «Rasynda, adamnyń ákesi jaqsy kórgen kisilermen aralasýy qurmet kórsetýdiń shyńy canalady», – delingen (Múslım).
Málık ıbn Rabıǵa ás-Saǵdı (Alla oǵan razy bolsyn) bylaı deıdi: «Birde biz Allanyń elshicimen birge otyrǵanymyzda oǵan Baný Sálıma rýynan adam keldi de: «Ýa, Allanyń elshici! Men ata-anam ómirden ozǵanannan keıin de olarǵa qurmet kórsetip, jaqsylyq jasaı alamyn ba?» – dep surady. Ol (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn): «Iá, eger olarǵa duǵa jasasań, Alladan olar úshin keshirim surasań, olardyń artynan ýádelerin oryndasań, óziń ata-anańnyń týysqandarymen baılanysty jalǵastyrsań jáne olardyń dostaryn qurmetteseń (olarǵa jaqsylyq jasaǵan bolasyń)», – dedi (Ábý Dáýit).
Abdýlla ıbn Dınar bylaı deıdi: «Birde bir bádáýı Mekkege bara jatqan jolynda Abdýlla ıbn Omardy (Alla oǵan razy bolsyn) kezdestiredi. Abdýlla ony óziniń esegine otyrǵyzyp, óziniń kıip júrgen sáldesin beredi. Sonda biz oǵan: «Alla saǵan aqyl qossyn! Bular azǵa da rıza bolatyn bádáýıler ǵoı!» – dedik. Buǵan Abdýlla ıbn Omar: «Rasynda, bul adamnyń ákesin (meniń ákem) Omar ıbn ál-Hattab (Alla oǵan razy bolsyn) jaqsy kóretin. Men Alla elshisiniń (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn): «Rasynda, adamnyń ákesi jaqsy kórgen kisilermen aralasýy qurmet kórsetýdiń shyńy sanalady», – degenin estidim», – dep jaýap beredi (Múslım, Termızı, Ábý Dáýit).
Dýman NÁDIRULY,
RANT múshesi
«Iman» jýrnaly, №1, 2024 jyl
