"ASTY-ÚSTINE TÚSÝ" DÁSTÚRI
Sóz tórkini
Etımologııalyq máni
"Asty-ústine túsý" tirkesiniń Etımologııasy qazaq tilindegi eki uǵymnyń birlesip qoldanylýynan týyndaıdy:
1. "Asty" jáne "ústine" – keńistikti bildiretin sózder. "Asty" – bir nárseniń tómengi jaǵy, "ústine" – joǵarǵy jaǵy. Bul sózder, ásirese, zattardyń fızıkalyq ornalasýyn sıpattaý úshin qoldanylady.
2. "Túsý" – is-qımyl, áreket maǵynasyn bildiretin etistik. "Túsý" sózi zattyń nemese adamnyń belgili bir jaǵdaıǵa kóshýin, ózgerýin bildiredi.
Tirkestegi sózder bastapqyda fızıkalyq keńistikte ornalasýdy bildirgenimen, keıin olar aýyspaly maǵynada qoldanylyp, adamnyń erekshe yqylas bildirýin, qyzmet kórsetýin bildiretin boldy. Turaqty tirkes retinde "asty-ústine túsý" belgili bir adamǵa nemese iske bar ynta-jigerimen qyzmet etý, kómek kórsetý, jaǵdaı jasaý degen uǵymdy bildiredi. Osylaısha, tirkestiń maǵynasy ýaqyt óte kele naqty fızıkalyq áreketten aýyspaly, metaforıkalyq mánge ıe bolǵan.
Sózdiktegi uǵymy
"Asty-ústine túsý" tirkesi qazaq tiliniń túsindirme sózdiginde "qyzmet kórsetý", "qamqor bolý", "jaqsy qaraý", "qamqorlyq kórsetý" maǵynalarynda qoldanylady. Bul tirkes kóbinese qonaqtarǵa nemese qadirli adamdarǵa degen erekshe yqylas, erekshe qyzmet kórsetý jaǵdaılaryn sıpattaý úshin qoldanylady.
Mysaly:
Qonaq kelgende úı ıesi onyń asty-ústine túsip, bar jaǵdaıyn jasap berdi.** Bul sóılemde úı ıesi qonaqqa erekshe kóńil bólip, onyń barlyq suranystaryn oryndap, qamqor bolǵanyn bildiredi.
Qorytyndylaı kele, "asty-ústine túsý" – qazaq halqynyń qonaqjaılylyq pen syılastyqqa negizdelgen dástúriniń bir kórinisi. Bul tirkes adamnyń erekshe qyzmet kórsetýin, bireýdiń jaǵdaıyn jasaýǵa tyrysýyn, oǵan barynsha qamqor bolýyn bildiredi.
"Asty-ústine túsý" tirkesi qazaq tilinde belgili bir adamǵa erekshe qyzmet kórsetip, qurmet kórsetý maǵynasyn bildiredi. Bul tirkes adamnyń jaǵdaıyn barynsha jaqsartýǵa, kóńilin tabýǵa tyrysý sııaqty áreketterdi sıpattaıdy. Bul sóz tirkesi kóbinese qonaqjaılyqty, kisilik pen meıirimdilikti bildiretin jaǵdaılarda qoldanylady.
Dástúr jáne salt kontekstinde
1. Qonaqjaılyq: Qazaq halqynyń qonaqjaılyq dástúri boıynsha, úıge kelgen qonaqqa erekshe qurmet kórsetilip, onyń jaǵdaıyn jasaýǵa barynsha tyrysady. Qonaqtyń asty-ústine túsip, onyń kóńilin taýyp, barynsha syı-qurmet kórsetedi.
2. Syılastyq: Qazaqtyń ádet-ǵurpynda úlkenderdi, syıly adamdardy qadir tutý mańyzdy. Mundaıda asty-ústine túsý arqyly olardyń mártebesin kórsetý, qurmetin arttyrý rásimi oryndalady.
Bul tirkes kóp jaǵdaıda "báıek bolý" jáne "qoshemet kórsetý", “syı-qurmet jamaý” sııaqty uǵymdarmen sınonımdes bolyp keledi.
Asty-ústine túsý dástúri
"Asty-ústine túsý" dástúri qazaq halqynyń qonaqjaılyq, syılastyq, qurmet kórsetý sııaqty mańyzdy qundylyqtarymen tikeleı baılanysty. Bul dástúrdiń maǵynalyq aspektileri tómendegishe sıpattalady.
1. Qonaqjaılyq: Qazaqtarda úıge kelgen qonaqty erekshe qurmetpen qarsy alý dástúri bar. Qonaqtyń kóńilinen shyǵý úshin úı ıesi onyń asty-ústine túsip, barlyq jaǵdaıyn jasaýǵa tyrysady. Mundaı kezde qonaqtyń aldyna eń dámdi taǵamdar usynylady, oǵan eń jaqsy bólme daıyndalady.
2. Syılastyq: Qazaq halqynda úlkendi syılaý, qadir tutý mańyzdy. Jastar úlkenderge qyzmet kórsetip, olardyń asty-ústine túsip, qajet nárselerin oryndap, erekshe qurmet kórsetedi. Bul áreket qoǵamdaǵy syılastyq pen tatýlyqty nyǵaıtady.
3. Qoshemet kórsetý: Belgili bir adamdy, meıli ol qonaq bolsyn, meıli ol úıdiń múshesi bolsyn, erekshe qoshemetpen qarsy alý. Bul kezde asty-ústine túsip, onyń kóńil-kúıin kóterý, jyly sózder aıtý, erekshe yqylas bildirý dástúri qoldanylady.
4. "Báıek bolý" tirkesi de qazaq halqynyń qonaqjaılyq jáne syılastyq dástúrlerine baılanysty. Bul tirkes adamnyń bar ynta-jigerimen bireýge qyzmet kórsetip, onyń jaǵdaıyn jasaýǵa tyrysýyn bildiredi. Báıek bolý áreketi arqyly adam óziniń meıirimdiligi men adamgershiligin kórsetedi.
5. "Qadyr tutý" degenimiz bireýdi erekshe syılap, qurmet kórsetý. Bul uǵym kóbinese úlkenderdi, aqsaqaldardy, belgili bir tulǵalardy qadirleý maǵynasynda qoldanylady. Qazaq dástúrinde úlkenderdiń sózine qulaq asý, olardy qurmetteý arqyly qadyr tutýdyń mańyzy erekshe.
6. "Qoshemet kórsetý" bireýdi maqtap, marapattaý, erekshe yqylas bildirý degendi bildiredi. Qonaqtardy nemese qadirli adamdardy qarsy alǵanda qoshemet kórsetý dástúri jıi qoldanylady. Qoshemet sózder arqyly adamnyń mereıin kóterip, ony syılaıtynyn bildiredi. Bul uǵymdar men dástúrler qazaq halqynyń áleýmettik qarym-qatynasyndaǵy mańyzdy qundylyqtaryn aıqyndaıdy.
Qudalar men mártebili qonaqtardy kútý
Qazaq halqynyń quda-qudaǵılardy jáne mártebeli, syıly qonaqtardy kútý dástúri – ulttyń atadan balaǵa mura bolyp kele jatqan erekshe ádep-ǵurpynyń biregeıi. Bul dástúr qazaqtyń qonaqjaılyǵyn, syılastyqqa degen qurmetin jáne adamdar arasyndaǵy qatynastyń erekshe mánin aıqyndaıdy. Tómende osy dástúrdiń negizgi aspektileri men onymen baılanysty yrym-tyıymdar týraly tolyq túsinikteme berilgen.
Quda-qudaǵılardy kútý dástúri
Quda-qudaǵılardy asty-ústine túsip kútý qazaq halqy úshin asa mańyzdy salttardyń biri bolyp sanalady. Qudalar – eki jaqtyń týystyq baılanysyn nyǵaıtatyn, syılastyq pen tatýlyqty bildiretin, eki jastyń bolashaq baqyt shamshyraǵyn jandyratyn, myń jyldyq týystyqty tutastyratyn asyl jandar. Olardy kútip alý – otbasynyń, áýlettiń abyroıy, mártebesin bıikke kórsetedi.
1. Qudalardy qarsy alý: Qudalar kelgen kezde olardy úıdiń jasy úlken, qurmetti adamdary qarsy alady. Qudalardy arnaıy dastarhanǵa otyrǵyzý, olarǵa eń syıly, jaıly oryn berý, jamastaryna jumaq tórkórpe alý, shyntaqtaryna mamyq jastyq qoıý, qoldaryna sý quıý, tiri aq sary bas qoıdy esikten ákelip, qudalardan bata alý, mol dastarhan jaıý, dastarhan ádepterin durys atqarý, esh qate jibermeý, asty-ústine túsip, báıek bolyp kútý keshirilmes – mindet sanalatyn quda kútý salty bolyp tabylady.
2. Syı-sııapat: Qudalarǵa arnaıy syı-sııapat beriledi. Bul syılar qazaq halqynyń meıirimdiligi men jomarttyǵyn bildiredi. Ádette, qudalarǵa arnap qymbat, qundy syılyqtar tańdalady. Mysaly, baǵaly matalar, altyn buıymdar nemese jylqy sııaqty mal berý dástúri bar.
3. Asty-ústine túsý: Qudalardyń qalaǵan nársesin berý, olardyń kóńilinen shyǵý – bul dástúrdiń ajyramas bóligi. Qudalardy kútý kezinde asty-ústine túsip, olardyń eshnársege muqtaj bolmaýyn qamtamasyz etý mańyzdy. Qudalardyń qalaýyn oryndaý, qaıtar jolynda kólikke mingizip qurmet kórsetip úlken qoshemetpen attandyryp salý
– áýlettiń abyroıy men qadir-qasıetiniń , dástúr-salty jaqsy saqtaǵanynyń belgisi dep baǵalanady.
Mártebeli qonaqtardy kútý dástúri
Qazaq halqy úshin mártebeli qonaqty kútý – erekshe jaýapkershilikti talap etetin dástúr. Mundaı qonaqtardy kútip alý, olarǵa qurmet kórsetý – ata-babalardan qalǵan asyl muralardyń biri.
1. Qonaq kútý erejeleri: Mártebeli qonaqty kútip alǵanda, úı ıesi onyń aldynan shyǵyp, qurmet kórsetedi. Qonaqtyń kóńilinen shyǵý úshin onyń qalaýy boıynsha barlyq jaǵdaı jasalady. Mundaı kezde qonaqqa eń syıly taǵamdar usynylady, arnaıy daıyndalǵan syılyqtar beriledi.
2. Qonaqtar úshin arnaıy as daıyndaý: Mártebeli qonaqtar kelgende, olar úshin arnaıy et asylyp, ulttyq taǵamdar daıyndalady. Qazaqtyń qonaqqa degen yqylasy erekshe, sondyqtan dastarhan barynsha mol bolady. Qonaqtardyń asty-ústine túsip kútedi.
Yrym-tyıymdar
Qazaq halqy qonaqtardy kútý kezinde belgili bir yrym-tyıymdardy saqtaıdy. Mysaly, qonaqqa qaraı qoldy tosý, qonaqty aldaspaı tamaqtandyrý, qonaqtardyń aldynda dóreki sóılemeý, qabaq shytyp otyrmaý sııaqty erejeler bar. Bul erejeler qonaqtyń kóńilin qaldyrmaýǵa baǵyttalǵan.
1. Qonaqqa teris qarap sóılemeý: Qonaqpen sóıleskende teris qarap sóıleýge bolmaıdy. Bul qonaqqa degen qurmetsizdik belgisi bolyp sanalady.
2. Qonaqtyń aldynda aıaq sozyp otyrmaý: Qonaq kelgende, onyń aldynda aıaq sozyp otyrý ádepsizdik bolyp esepteledi. Bul qonaqty qurmettemeýdiń belgisi retinde qabyldanady.
3. Tańǵa deıin qonaq jibermeý: Qazaqtar qonaqty úıde qondyryp, tańǵa deıin jibermeý dástúrin ustanady. Qonaqty jolǵa túndeletip shyǵarmaý – onyń amandyǵyn oılaý, qaýipsizdigin qamtamasyz etý maqsatynda jasalady.
4. Qonaqqa úıden bos shyny bermeý: Qonaqqa usynylǵan shyny nemese kese eshqashan bos bolmaýy kerek. Bul qonaqqa beriletin qurmettiń bir belgisi retinde qabyldanady.
Asty-ústine túsý dástúriniń máni
Qudalar men mártebeli qonaqtardy qurmetpen qarsy alý jáne kútý dástúri qazaq halqynyń rýhanı baılyǵyn kórsetedi. Bul dástúrler halyqtyń izgi qasıetterin, jomarttyǵyn, adamgershiligin aıqyn sıpattaıdy. Sonymen qatar, bul ádet-ǵuryptar qazaq qoǵamyndaǵy ózara syılastyq pen týystyq qatynastardy nyǵaıtýǵa úles qosady.
Qazaqtyń bul dástúrleri áli kúnge deıin óz mańyzyn joımaı, urpaqtan-urpaqqa jalǵasyp keledi. Árbir jańa býyn bul ádet-ǵuryptardy saqtap, qurmet kórsetýdiń bıik úlgisin kórsetip otyrady.
Asty-ústine túsý dástúrdiń tarıhı máni
Quda-qudaǵılardy jáne mártebeli qonaqtardy kútý dástúri qazaq qoǵamynda ejelden beri erekshe mańyzǵa ıe. Bul dástúrlerdiń qalyptasýy men damýy qoǵamdaǵy áleýmettik baılanystardy nyǵaıtyp, adamdar arasyndaǵy syılastyq pen qurmettiń turaqtylyǵyn qamtamasyz etip keledi.
Týystyq qatynastardy nyǵaıtý
Qudalarmen baılanys ornatý jáne olardy qurmetpen kútip alý – eki otbasy arasyndaǵy týystyq qatynastardy nyǵaıtýdyń negizgi joldarynyń biri. Quda túsip, qudandaly bolý – tek eki jastyń emes, eki jastyń, eki áýlettiń, eki rýly eldiń, eki aımaqtyń da bir-birine degen qurmetin bildiredi. Osy dástúr arqyly otbasylar arasynda týystyq qarym-qatynastar nyǵaıady, ózara qoldaý men kómektesý mádenıeti qalyptasady.
Áleýmettik mártebeni aıqyndaý
Mártebeli qonaqtardy kútip alý – otbasynyń nemese áýlettiń áleýmettik mártebesin kórsetetin mańyzdy sharalardyń biri. Mundaı qonaqtardy barynsha qurmetpen kútip alý arqyly otbasy óz bedelin kórsetip, qoǵamdaǵy ornyn aıqyndaıdy. Qonaqtardy jaqsy kútý arqyly otbasy ózine degen senimdilik pen qurmetti nyǵaıtady.
Dástúrlerdiń sabaqtastyǵy
Bul dástúrler urpaqtan-urpaqqa berilip, qazaq qoǵamyndaǵy rýhanı jáne mádenı qundylyqtardyń saqtalýyna septigin tıgizedi. Qudalardy jáne mártebeli qonaqtardy kútip alý dástúri – ata-babadan qalǵan asyl mura, ony saqtaý jáne damytý – árbir qazaq otbasynyń mindeti.
Dástúrdiń zamanaýı qoǵamdaǵy orny
Qazaqtyń qudalardy jáne mártebeli qonaqtardy kútý dástúri zamanaýı qoǵamda da óz mańyzyn joǵaltqan joq. Qazirgi kezde de bul dástúrler qoǵamnyń áleýmettik qurylymyn, týystyq baılanystardy, qurmet pen syılastyqty saqtaýda mańyzdy ról atqaryp keledi.
1. Otbasylyq baılanystardy saqtaý: Zamanaýı qoǵamda da qudalardy kútý dástúri otbasy men áýlet arasyndaǵy baılanystardy nyǵaıtýǵa yqpal etedi. Bul dástúr arqyly jańa qurylǵan otbasylar arasynda senim men túsinistik ornaıdy.
2. Ádeptilikti saqtaý: Mártebeli qonaqtardy kútip alý dástúri qazirgi zamanda da adamnyń mádenıetiniń, ádeptiliginiń kórsetkishi bolyp tabylady. Bul dástúr qoǵamda joǵary áleýmettik mártebesi bar adamdarǵa degen qurmetti saqtaýǵa, olardyń tájirıbesi men aqylyna júginýge múmkindik beredi.
3. Qonaqjaılyqtyń sımvoly: Qazaq halqynyń qonaqjaılyǵyn qazirgi álemde de erekshe baǵalaıdy. Mártebeli qonaqtardy kútip alý dástúri qazaqtyń baı mádenıetin, salt-dástúrin kórsetýge, álem aldynda ult retinde ózindik ereksheligin saqtap qalýǵa septigin tıgizedi.
Qazaq halqynyń qudalardy jáne mártebeli qonaqtardy kútý dástúri – ulttyń rýhanı baılyǵyn kórsetetin, urpaqtan-urpaqqa jalǵasyp kele jatqan asyl mura. Bul dástúrler zamanaýı qoǵamda da óz mańyzyn joǵaltpaı, adamdar arasyndaǵy syılastyq pen qurmettiń negizi bolyp qala beredi.
Islamdaǵy asty-ústine túsý dástúriniń mán-maǵynasy
Islam dininde qonaqjaılylyq jáne bireýge erekshe qurmet kórsetý – joǵary baǵalanatyn qundylyqtar. "Asty-ústine túsý" dástúriniń máni ıslamnyń negizgi prıntsıpterimen úndes keledi. Islamda qonaqqa qurmet kórsetý, olarǵa qyzmet jasaý, yqylaspen qamqorlyq kórsetý óte mańyzdy.
Islamdaǵy qonaqjaılylyq
Islamda qonaqqa erekshe qurmet kórsetý mindettelgen. Paıǵambar Muhammed (s.a.s.) qonaqjaılylyqty joǵary baǵalap, únemi qonaqtarǵa jaqsy jaǵdaı jasaýdy úndegen. Hadısterde qonaqqa qyzmet kórsetý – Allanyń rızalyǵyna bólenýdiń joly dep kórsetiledi.
Qonaqqa qurmet kórsetý
Paıǵambarymyz (s.a.s.) aıtqandaı, "Kim Allaǵa jáne aqyret kúnine ıman keltirse, qonaǵyn syılasyn" (Buharı, Mýslım). Bul hadıs musylmandarǵa qonaqjaı bolýdy, kelgen qonaqty barynsha qurmettep, oǵan jaqsy qyzmet kórsetýdi úıretedi.
Qyzmet etý jáne qamqorlyq
Islamda bireýge qyzmet etý, kómektesý – saýapty is bolyp sanalady. "Asty-ústine túsý" dástúri, ıaǵnı qonaqqa erekshe qamqorlyq kórsetip, onyń suranystaryn oryndaý – ıslamda saýapqa bóleıtin amaldar qataryna jatady. Bul áreket musylmannyń Allaǵa jaqyn bolýyna, ózge adamdardyń rızashylyǵyn alýǵa múmkindik beredi.
Asty-ústine túsýdiń Etıkasy
Islamda "asty-ústine túsý" dástúriniń Etıkasy belgili bir shekterdi saqtaýmen baılanysty. Qonaqqa nemese basqa bireýge qyzmet kórsetkende, ony Alla razylyǵy úshin jasaý mańyzdy. Osy oraıda, ıslamnyń birneshe negizgi prıntsıpterin eskerý qajet:
Shekten shyqpaý
Islamda kez kelgen is-árekette shekten shyqpaý, orta joldy ustaný qajet. Qonaqqa qurmet kórsetý kezinde de tym asyra siltep, ózińe nemese ózgege zııan keltirý durys emes. Qonaqqa qyzmet kórsetý – ortasha deńgeıde, ádeppen jáne shynaıy nıetpen jasalýy kerek.
Ysyrapqa jol bermeý
Qonaqqa jaǵdaı jasaý kezinde ysyrapshylyqtan saq bolý kerek. Islamda ysyrapshyldyq – jaǵymsyz qasıet dep sanalady. Qonaqty kútý barysynda da shekten tys shyǵyndaný nemese qajetsiz áreketterge barý orynsyz.
Shynaıylyq
Qyzmet kórsetý men qamqorlyq shynaıy nıetpen jasalýy tıis. Qonaqqa nemese basqa bireýge qyzmet etkende, tek Allanyń razylyǵyn kózdeý mańyzdy. Bul shynaıylyq qyzmet kórsetýdiń eń mańyzdy aspektisi bolyp tabylady. Islam dininde "asty-ústine túsý" dástúriniń máni – qonaqqa, jalpy adamǵa qyzmet kórsetý, qurmet kórsetý arqyly Allanyń rızalyǵyna umtylý. Bul dástúr ıslamnyń negizgi qundylyqtary men qaǵıdalarymen tolyq úılesedi. Degenmen, qyzmet kórsetý barysynda shekten shyqpaý, ysyrapshyldyqqa jol bermeý jáne shynaıylyqty saqtaý – ıslamnyń mańyzdy talaptary bolyp tabylady.
Bolat BOPAIULY
