AQ QUIý YRYMY
Sóz tórkini
Etımologııalyq máni
"Aq quıý" tirkesiniń Etımologııasy qazaq halqynyń ómir salty men mádenıetinde tereń oryn alǵan "aq" sózine baılanysty. "Aq" sózi qazaq tilinde tek sút ónimderi men sýsyndardy ǵana emes, sonymen qatar tazalyqty, qasıettilikti, páktikti bildiredi. Osy turǵyda, "aq quıý" degen tirkes aqtyń kıesin, onyń emdik, tazarý kúshin tanytý degendi bildiredi. "Quıý" sózi bul jerde emdik, rýhanı kúshti jetkizý, taratý maǵynasynda qoldanylady. Iaǵnı, "aq quıý" – bireýge emdik maqsatta nemese rýhanı tazalyqty jetkizý úshin aqty paıdalaný degendi bildiredi.
Sózdiktegi uǵymy
1. Aq quıý - óte erteden kele jatqan qazaq halqynyń ulttyq yrymdy dástúri bolyp tabylady. Aýyryp jatqan nemese qıyndyq kórip otyrǵan adamǵa aıran, shubat, qymyz, sút sııaqty aq taǵamdy sý ornyna berip, ony tezirek jazylyp ketsin dep tilegen áreket.
2. Qazaq mádenıetinde aqtyń kıesine senip, ony qasıetti taǵam retinde paıdalaný arqyly emdeý nemese rýhanı tazalyqty qamtamasyz etý maqsatynda jasalatyn yrym.
3. "Aq quıý" yrymynyń máni – naýqasty jazý, ony rýhanı qoldaý, sondaı-aq kıeli aq taǵamdar arqyly adamdy tazartý ıdeıasyna negizdelgen.
Aq quıý men aq tamyzý yrymdary
1. Aq quıý yrymy – bul tek jándikter men janýarlarǵa ǵana emes, sondaı-aq beımálim, beıtanys qonaqtarǵa, tipti nıeti jaman adamdarǵa da jasalatyn ulttyq yrym. Qazaq halqy aqty (sútti) erekshe kıeli taǵam dep eseptep, onyń qasıetin joǵary baǵalaǵan. Aq quıýdyń máni: úıge kirgen jándikke, beımálim adamǵa, dushpanyńa zııan tıgizbeý, olardyń kóńilin tynyshtandyrý. Bul yrym “úıge kelgen kisige úıdeı bálińdi aıtpa” degen naqyl sózdiń maǵynasyn asha túsedi. Aqty quıý arqyly qazaqtar "dámnen artyq kıeli nárse joq" degen senimdi ustanyp, jaýlasqan adamdarǵa da aqty quıyp, olardyń kóńilin jibitýge, dostyq ornatýǵa tyrysqan. Aqqa qatysty “dámge tapsyrdym, aqqa tapsyrdym, aq ursyn, aq atsyn” degen sózder aq quıýdyń tereń mánin túsindiredi. Osylaısha, aq quıý arqyly adam otbasynyń qasıetin saqtap, dámniń kıesi arqyly adamdardy birlikke shaqyrady.
2. Aq tamyzý yrymy – bul úıge kirgen zııandy jándikter men ýly jylandarǵa jasalatyn yrym. Bul yrym jan-janýarlardy aıalaýdan, olarǵa zııan jasamaý nıetinen týǵan. Qazaq halqy úıge ne kirse de nár izdep keledi dep sengendikten, ýly jándikterdiń basyna da aq tamyzyp, olarǵa tıispeı, úıden shyǵaryp otyrǵan. Aq tamyzý – jándikterdiń úıge zııan tıgizbeýin, olarǵa raqymshylyq kórsetý arqyly úıdi qorǵaýdy kózdegen.
3. Eki yrymnyń negizgi máni – zııansyzdyqty saqtaý, adamdar men janýarlarǵa, jándikterge de qamqorlyqpen qaraý, olardyń da ómir súrýge quqyǵy bar ekenin túsiný. Aq quıý adamgershilik pen dámniń kıesin qasterleýdi bildirse, aq tamyzý – tabıǵatqa qurmet kórsetip, zııan tıgizbeý degen maǵynany bildiredi.
Aq quıý yrymy jáne ǵuryptaǵy orny
Aq quıý – qazaq halqynyń ulttyq dástúrleriniń biri. Onyń negizi aýyrǵan adamdy saýyqtyrý jáne rýhanı tazalyqqa qol jetkizý, shamdanyp ne buldanyp kelgen adamnyń jaman pıǵylyn qaıtarý, shóldep sýsap kelgen adamnyń shól zaryǵyn basý ıdeıasy jatyr. Aq quıýda aıran, shubat, qymyz-qymyran, sút, irkit sııaqty aq taǵamdar qoldanylady. Bul sýsyndar qazaq uǵymynda qasıetti sanalyp, erekshe orynǵa ıe bolǵan.
Sý surasa, sút-aıran berý
Aýyryp, hal ústinde jatqan adam shóldegende, sý surasa da oǵan sý emes, aq quıyp beredi. Bul dástúr boıynsha, sý ornyna sút nemese basqa da aq taǵamdar berý – naýqastyń tezirek jazylyp ketýine yqpal etedi dep sengen. Aq quıyp bergen adamnyń ózi de mol saýapqa ıe bolady dep eseptelgen. Osylaısha, aq quıý arqyly naýqasqa em-dom kórsetip qana qoımaı, jaqsylyq jasaý nıeti júzege asyrylady.
Aqty qasterleý
Aq yrysty qasterleý: qazaqtyń turmys-tirshiliginde erekshe oryn alady. Oǵan baılanysty birneshe yrymdar bar, olardyń máni – aq taǵamdy qadirleý jáne onyń kıesine sený.
1. Aqty telmiritpeý – aq taǵamdy muqtaj adamnan aıamaý, ony ýaqytynda berý. Aqqa tartyqtyń qoly qysqarady.
2. Aqty tókpeý – aqty shashpaý, ony tókpeý. Aq tógilse, ony qasterleý kerek dep sengen. Aqte albaty jerge tókse, nesbi tartylady, baılyq oralmaıdy.
3. Aqtan attamaý – aq taǵamnyń ústinen attamaý, ony qurmetteý. Aqtan attasa, aıaǵy tartylady, joly baılanady.
4. Aqty ysyrap etpeý – aq taǵamdy qur bosqa ysyrap jasamaý, ony qadirleý. Ysyp jasasa, basynan baq qusy ushyp, aboroıynan aıyrylady.
5. Aqty qaryz qylmaý – aqty bireýden qaryzǵa almaý nemese aq taǵamnyń qaryz bolyp qalmaýyn qadaǵalaý. Qazaq aqty eshqashan qaryz dep bermeıdi. Aqqa qaryz bolý haqqa qaryz bolý, ana sútininiń qaryzyn óteı almaı júrgende, mal sútiniń qaryzy kelip qosylmasyn dep aqty qaryz alýdan da aqty qaryz qylyp berýdiń de joly óte aýyr dep uıǵarady.
Ananyń aq sútin aqtaý,
Bastaǵy baqty saqtaý
Ananyń aq sútin aqtaý
Ana sútin aqtaý- bul uǵym anaǵa degen erekshe qurmet pen jaýapkershilikti bildiredi. Ana súti – balanyń ómirge kelgen sátinen bastap qorektenip, ósip-jetilýine negiz bolatyn eń qasıetti, ári mańyzdy nárse. "Ananyń aq sútin aqtaý" degenimiz – ananyń bergen tárbıesi men qamqorlyǵyn, súıispenshiligin baǵalap, oǵan laıyqty bolý, onyń úmitin aqtaý degendi bildiredi. Bul sóz adamgershilik pen adaldyqty, ata-ananyń aldyndaǵy boryshty oryndaýdy meńzeıdi.
Bastaǵy baqty saqtaý
Bastyń baǵyn saqtaý- adamnyń ómirindegi baq pen yrystyń turaqtylyǵyn saqtaý, ony qadirleý degendi bildiredi. "Baq" sózi bul jerde adamǵa berilgen rýhanı jáne materıaldyq baılyqty, ómirdegi sáttilikti, amandyqty meńzeıdi. "Bastaǵy baqty saqtaý" degenimiz – sol berilgen ıgilikti durys paıdalaný, ony joǵaltpaý, ári qaraı damytý. Eki sóz tirkesi de qazaq mádenıetinde adamnyń óz ómirindegi mańyzdy qundylyqtardy qasterleýge, ata-ananyń, ásirese ananyń, aldynda óz mindetin adal atqarýǵa jáne ómirde berilgen baqty saqtap, qadirleýge úndeıdi.
Bul yrymdar men dástúrler qazaq halqynyń aq taǵamdarǵa degen tereń qurmetin kórsetedi. Aq quıý men oǵan qatysty yrymdar adamdar arasyndaǵy baılanysty nyǵaıtyp, rýhanı jáne materıaldyq tazalyqty saqtaýǵa baǵyttalǵan. Aqty qadirleý arqyly qazaqtar tabıǵat pen qoǵam arasyndaǵy úılesimdikti, adamdardyń bir-birine degen qurmetin saqtap otyrǵan.
Islamda aqty qasterleý máni
Islamda aqty qasterleý jáne oǵan qurmet kórsetý – dinniń negizgi qundylyqtarynyń biri, jáne onyń tereń máni bar.
Aqtyń (súttiń) qasıeti
Islamda aq (sút) – Allanyń adamzatqa bergen eń taza, eń paıdaly nyǵmetteriniń biri bolyp sanalady. Quran Kárimde Alla Taǵala sútti erekshe bir nyǵmet retinde sıpattaıdy. Súttiń tazalyǵy, tabıǵı bolýy jáne onyń adamdardyń densaýlyǵyna paıdasy ıslamda joǵary baǵalanady. Bul súttiń tabıǵı, taza taǵam retinde ereksheligin kórsetedi jáne musylmandardy tabıǵı ári taza taǵamdardy tutynýǵa shaqyrady.
Ysyrapshyldyqqa tyıym salý
Islamda kez kelgen taǵamdy, sonyń ishinde aqty, ysyrap etýge qatań tyıym salynǵan. Musylmandarǵa berilgen árbir nyǵmetke shúkirshilik etýge, ony qadirleýge jáne ony durys paıdalanýǵa úıretedi. Sút, qymyz, shubat jáne basqa da aq taǵamdardy tókpeý, olardy qadirleý – osy shúkirshiliktiń jáne nyǵmetke degen qurmettiń bir kórinisi.
Adal jáne taza taǵamǵa basymdyq berý
Islamda adal (halal) taǵamdardy tutynýǵa erekshe mán beriledi. Aq taǵamdar adal ári taza bolǵandyqtan, olardy tutyný arqyly musylmandar rýhanı jáne fızıkalyq turǵydan tazalyqqa qol jetkizedi. Bul turǵyda aq taǵamdar adamnyń densaýlyǵyna paıdaly ǵana emes, sonymen qatar rýhanı tazalyqqa da jeteleıtin taǵamdar retinde qarastyrylady.
Ana sútiniń mańyzdylyǵy
Islamda ananyń balany emizýi, ana sútiniń mańyzdylyǵy da erekshe oryn alady. Ana súti – balanyń alǵashqy taǵamy, ol tek densaýlyq qana emes, balanyń rýhanı damýyna da áser etedi. Sondyqtan ana sútine qurmetpen qaraý, ananyń sútin baǵalaý – ıslamdaǵy mańyzdy qaǵıdalardyń biri.
Qorytyndylaı kele, ıslamda aqty qasterleý – Allanyń bergen taza, adal nyǵmetterin qadirleý, ysyrapqa jol bermeý jáne rýhanı, fızıkalyq tazalyqqa umtylý degendi bildiredi. Aq taǵamdardy qurmetteý – musylmannyń Allaǵa degen shúkirshiligin jáne adamzatqa berilgen nyǵmetterge degen qurmetin kórsetedi.
Bolat BOPAIULY
