AQ BATA ALÝDYŃ DÁSTÚRI
Sóz tórkini
Etımologııalyq Máni
"Aq bata" degen uǵym qazaq mádenıetinde arnaıy maǵynaǵa ıe. "Aq" sózi qazaq tilinde taza, adal, jáne jaqsy nárseni bildiredi. "Bata" arab tilindegi "fateke" sózinen shyqqan jáne "alǵys aıtý" nemese "tilek bildirý" degen maǵynada qoldanylady.
"Aq bata" termıni "aq" sózimen birge qoldanylǵanda, ol bata berý kezinde adamnyń ishki nıetiniń, peıiliniń taza ekendigin, ári bata bergen adamnyń aq nıetti, izgi nıetpen tilekterin bildiredi. "Aq bata" alý dástúri qazaq qoǵamynda adamdardyń bir-birine jaqsylyq tileýiniń, izgilik pen meıirimdiliktiń kórinisi bolyp tabylady.
Sózdiktegi Uǵymy
1. Aq bata – Qazaq tilinde "aq bata" termıni halyqtyń dástúrli tilinde keńinen qoldanylady. Sózdikke sáıkes, "aq bata" degenimiz – jaqsy tilek, alǵys, ıgi nıet bildirý. Bul bata adamǵa uzaq ómir, zor densaýlyq, baqyt, tabys jáne basqa da jaqsylyqtardy tileý maqsatynda beriledi.
2. Bata – Qazaq sózdikterinde "bata" sózi kóbinese alǵys, tilek, duǵa maǵynasynda túsindiriledi. Ol belgili bir is-shara, mereke nemese mańyzdy oqıǵalar kezinde beriletin, adamnyń nemese qoǵamnyń ıgiligi úshin aıtylatyn sózder jıyntyǵy bolyp tabylady.
3. "Aq" sózi – qazaq tilinde taza, jaqsy, durys nárselerdi bildiredi. Bul sóz bata men tilek berý kezinde qoldanylatyn pozıtıvti ári adal nıetti kórsetý úshin qosylady.
- "Bata" – arab tilinen alynǵan jáne alǵys aıtý, tilek bildirý maǵynasyn bildiretin sóz. Bul sózdiń qazaq mádenıetinde keńinen qoldanylýy bata berý dástúriniń tarıhy men onyń qoǵamdaǵy orny týraly kóp nárseni bildiredi. Qoryta aıtqanda, "aq bata" alý dástúri qazaq mádenıetiniń mańyzdy bólikteriniń biri bolyp tabylady, ol tek tilekter men alǵystardyń berilýi ǵana emes, sondaı-aq, qoǵamnyń rýhanı jáne áleýmettik baılanystarynyń beriktigin kórsetedi.
Aqbata alýdyń dástúrlik máni
Bata – qazaqtyń ǵasyrlar boıy saqtalyp kelgen ulttyq dástúrleriniń biri. Bul dástúrdiń mańyzy búgingi kúnge deıin saqtalyp, ártúrli toılarda, jaqsylyqtarda jáne dastarhan basynda qoldanylyp keledi. Bata, kóbinese, aq dastarhannyń basynda aıtylatyn tilekter men alǵystardyń túri bolyp tabylady.
Batanyń maǵynasy
Bata arabtyń «fateke» sóziniń qazaqsha aıtylý nusqasy retinde belgili. Onyń maǵynasy – alǵys aıtý, aq nıet, jáne tilek bildirý. Aqsaqaldar, kóbinese, úıde bir jaqsylyq bola qalǵan jaǵdaıda nemese soıylatyn malǵa bata jasap, balalarǵa qulaqqaǵys etedi. Bul dástúrdiń eki mańyzdy jaǵy bar: birinshisi – úlkendi syılaý, al ekinshisi – «bataly qul arymas, batasyz qul jarymas» degen maqalǵa negizdelgen izgi yqylas pen tilektestik. Qazaqtar batany, ásirese, jas óspirimder jıi suraıdy, sebebi olar bolashaqqa úmitpen qaraıdy. Jaqsy adamdardan, kóp jasaǵandardan jáne kıeli tulǵalardan bata alý – erekshe qurmet bolyp sanalady.
Bata túrleri men qoldanylýy
1. Bata ár túrli jaǵdaıda beriledi. Qonaqasyna, soıylǵan soǵymǵa, jınalǵan eginge, kúzdikke, jaýyn jaýmasa tasattyqqa, túrli jaqsylyqtarǵa arnalǵan toı-tomalaqtarda bata beriledi. Mundaı batalar jas óspirimderden ǵana emes, úlkenderden de suralýy múmkin.
2. Batanyń kóptegen túri bar, ár adam óz bilgenin aıtyp, tilek bildirýi múmkin. Mysaly, bireýler «batyr bol» dese, basqalary «baı bol», «aqyldy bol», «aq saqaldy sary tústi shal bol» nemese «báleden saqta» dep tileıdi. Bata negizinde namazdyń sońynda qol jaıyp aıtylatyn duǵaǵa negizdelgen. Qazaq batalary sol duǵanyń úlgisinde aıtylady. Batalar uzyn da, qysqa da bolýy múmkin jáne olar ár túrli jaǵdaılarda qoldanylýy tıis.
3. Batada el tirligi, ulttyq namys, azamattyq paryz, eldik tutastyq, berekeli beıbit ómir, dostyq pen tatýlyq, aǵaıynnyń adal kóńil yntymaǵy men birligi, jas otaýǵa jaqsylyq, joryq-sherýlerge attanar sarbazdar men sardarlarǵa jeńis tileý, alys jolǵa at basyn burǵandarǵa sáttilik, ómir jolyn jańa bastaǵan órenge, jańa týǵan nárestege uzaq ǵumyr, ónegeli jol tileý, musylmandyq muratqa uıý, ımandylyq, ádilettilik, adaldyq, eldik pen erlik, dastarhan berekesi týraly batalar túrleri kezdesedi.
Tóle bı babamyzdyń aq batasy
Tóle bı babamyzdyń Qoıgeldi batyrǵa bergen batasy:
Júrgen jeriń jaz bolsyn,
Aıdynyńa qaz qonsyn.
Uıqyń-kúlkiń az bolsyn,
Mereıiń maqtanyp,
Eliń-jurtyń máz bolsyn.
Jaıa bergen japyraq,
Atsyn tańyń jarqyrap.
Áýmın!
Bul batada Tóle bı babamyz batanyń adam ómirine jáne qoǵamǵa degen oń yqpalyn kórsetedi. Batanyń maqsaty – adamnyń joly men ómiriniń jaqsarýyna yqpal etý.
Aq bata alý baqyt bastaýy
Bata alý dástúri qazaq qoǵamynda úlken mánge ıe, ol adamgershilik pen izgi nıettiń kórinisi bolyp tabylady.
Bata – qazaqtyń áleýmettik jáne mádenı ómirinde mańyzdy ról atqarady. Onyń mazmuny men maqsaty ártúrli jaǵdaılarǵa baılanysty ózgerip otyrady. Árqaısysy óz orny men ýaqytynda beriletin batalardyń túrleri men mánderi úlken áleýmettik mánge ıe. Bul tek jeke adamnyń nemese otbasynyń ǵana emes, tutas qoǵamnyń ıgiligi men rýhanı baılyǵy úshin mańyzdy.
Toı-tomalaqtarda bata
Toılarda, merekelerde, jáne basqa da mańyzdy sharalarda beriletin batalar erekshe mańyzǵa ıe. Bul batalarda kóbinese jas jubaılarǵa, jańa týylǵan nárestelerge, aýyl turǵyndaryna, nemese mańyzdy sharalarǵa qatysýshylarǵa ıgi tilekter men alǵys aıtylady. Árbir toıdyń, merekeniń nemese basqa da is-sharanyń ereksheligine baılanysty batanyń mátini de ózgerýi múmkin.
Batanyń áleýmettik róli
Bata tek jeke adamdarǵa ǵana emes, sonymen birge qoǵamdyq ómirge de áser etedi. Ol qoǵamdaǵy úılesimdilikti, tatýlyqty, jáne rýhanı qundylyqtardy nyǵaıtýǵa baǵyttalǵan. Qazaqtardyń bir-birine bata berýi – olardyń arasyndaǵy senimdilikti, qurmetti, jáne meıirimdilikti kórsetedi. Bul dástúr ulttyq biregeıliktiń jáne mádenıettyń bólinbes bóligi bolyp tabylady.
Batanyń ádebıette qoldanylýy
Qazaq ádebıeti men aýyz ádebıetinde bata berýdiń ózindik orny bar. Batalar kóbinese halyqtyń danalyǵy men mádenı qundylyqtaryn kórsetetin ádebı shyǵarmalarda oryn alady. Bul shyǵarmalarda bata berý dástúriniń tarıhy, mańyzy, jáne onyń qoǵamdaǵy orny keńinen sýretteledi.
Batanyń mádenı quny
Bata – qazaq mádenıetiniń ajyramas bóligi bolyp tabylady. Ol ulttyq dástúrler men ádet-ǵuryptardyń saqtalýyna, urpaqtan-urpaqqa berilýine jáne qoǵamnyń rýhanı damýynda mańyzdy ról atqarady. Batalar arqyly qazaq halqy óziniń izgilik, meıirimdilik jáne qurmet sııaqty qundylyqtaryn urpaqtaryna jetkizedi.
Bata – qazaq mádenıetiniń mán-maǵynasyn, rýhanı baılyǵyn jáne ulttyq qundylyqtaryn kórsetetin erekshe dástúr. Ol ár túrli jaǵdaıda, ártúrli adamdarǵa jáne ár túrli maqsattarda beriledi. Batanyń áleýmettik, mádenı jáne rýhanı mańyzy ony qazaq halqynyń mádenıetinde mańyzdy orynǵa ıe etedi. Batanyń árbir túri ózine tán erekshelikterimen, mánimen jáne qoldaný salalarymen erekshelenedi, bul onyń baılyǵy men kóptúrliligin kórsetedi.
Islamdaǵy aq bata alý dástúri
Musylman qaýymynda qoldanylatyn dástúrli rásimderdiń biri. Aq bata alý, negizinen, Alladan ıgi tilekter men alǵys suraý arqyly júzege asyrylady. Bul dástúrdiń ıslamdaǵy orny men maǵynasy tómendegideı:
Islamdaǵy aq bata alý dástúriniń qundylyǵy
Duǵa men tilek
Islamda bata alý dástúri duǵa jasaý arqyly júzege asady. Duǵa jasaý – musylmannyń Alladan kómek, qoldaý, jáne ıgilik suraý rásimi bolyp tabylady. Aq bata alý kezinde adam ózine, jaqyndaryna jáne qoǵamǵa jaqsylyq, densaýlyq, uzaq ómir jáne tabys tileıdi.
Taza nıet
"Aq bata" uǵymy musylman qoǵamynda taza nıetti, adaldyqty bildiredi. Bul bata arqyly adamnyń júregi men nıeti taza ekenin kórsetedi. Aq bata berý kezinde aıtylatyn tilekter men duǵalar ıslamnyń izgilik jáne meıirimdilik prıntsıpterine sáıkes keledi.
Qurmet jáne tynyshtyq
Aq bata alý dástúri musylman qoǵamynda úlken qurmetke ıe. Bul dástúr adamnyń áleýmettik baılanystaryn nyǵaıtýǵa, qoǵamdaǵy tynyshtyqty saqtaýǵa jáne ıslamnyń joǵary moraldyq standarttaryna saı ómir súrýge yqpal etedi.
Syılastyq
Islamda aq bata alý adamǵa nemese topqa qurmet kórsetý retinde qabyldanady. Qarym-qatynas, qoǵamdaǵy birlik pen yntymaqty saqtaý úshin adamdar bir-birine bata jasap, jaqsy tilek bildiredi.
Islamdaǵy aq bata alý rásimderi
1. Quran aıattary men múnnetke sáıkes duǵalar: Aq bata alý kezinde musylmandar Qurannyń aıattary men paıǵambar Muhammedtiń (s.a.s.) súnnetine sáıkes duǵalar men tilek bildiredi. Bul duǵalar Allanyń raqymyn, keshirimin, jáne baqytty ómirdi suraıdy.
2. Rásimder men Merekeler: Aq bata alý dástúri merekelerde, atap aıtqanda, juma namazdary, Ramazan aıynda, nemese basqa da dinı sharalarda oryn alady. Osy kezeńderde arnaıy duǵalar men batalar jasalady.
3. Áleýmettik Turǵydan: Islam qoǵamynda bata alý dástúri adamdardyń arasyndaǵy qatynasty jaqsartýǵa, ózara syılastyqty jáne túsinistikti nyǵaıtýǵa baǵyttalǵan. Musylmandar bir-birine jaqsylyq tileý arqyly qoǵamdaǵy tynyshtyqty jáne berekeni saqtaýǵa úles qosady.
4. Aq bata alý dástúri ıslam mádenıetinde joǵary baǵalanyp, musylman qoǵamynyń rýhanı jáne áleýmettik ómirinde mańyzdy ról atqarady. Bul dástúr adamnyń Allamen baılanysyn nyǵaıtýǵa, izgilik pen meıirimdilikti keńinen taratýǵa jáne qoǵamdaǵy turaqtylyqty saqtaýǵa baǵyttalǵan.
Bolat BOPAIULY
