ANYQ PEN TANYQ

22 qarasha 2024 213 0
Оqý rejımi

Oılańyz, aqyl, bilim qaıda bolmaq ,
Denede qandaı oryn , jaıda bolmaq?
Bilý, naný, unatý – aqyl isi,
Qaıtse zııan , qaıtkende paıda bolmaq?

Tán – sezip, qulaq – estip, kózben kórmek,
Muryn – ıis, til– dámnen habar bermek.
Beseýinen mıdaǵy oı habar alyp,
Jaqsy, jaman ár isti sol teksermek.

Oı sonda neshe tolǵaý shımaı salmaq,
Qaıtse jóni keler dep ólsheýge almaq.
Dál solaı qalaıyn dep, unaǵanda
Ǵadiletti júregiń bir qozǵalmaq.

Bar bılik sol júrekten shyǵarylmaq ,
Denege ol shymyrlap áser qylmaq.
Oıyńdy durys deme, teris deme,
Sol arasyn anyqtap baıqa biraq.

«Jaraıdy» dep unasa bas ızemek,
Jek kórse jıirkenip dirildemek.
Júregińniń tili joq , ymbaly sol,
Uǵyp al da bola gór soǵan kómek.
Qazaqta joq aqylmen oı bekitpek
Nápsi unatsa bolǵany, bári bitpek.
Táýekel dep at qoıyp yqtımalǵa,
Baılaýy joq nárseden paıda kútpek.

Tabamyn dep talpynyp oıyna almaq,
Óz álinshe o-daǵy synǵa salmaq.
Az oılansa qazaqtyń basy qatyp,
Zııan isti paıda dep qoıyp qalmaq.

Yqtımaldyń esigi ekeý bolmaq,
Ishine paıda, zııan – bári tolmaq.
Nysanany syǵalap, dáldep atpaı,
Kózin jumyp oq atqan qaıtip ońbaq.

Is qylady taptym dep bizdiń qazaq,
Onan kórgen paıdasy bolady az-aq .
Aıaǵynda ol isi zııan shyǵyp,
Kóringenge kúlki men bolar mazaq.

Aram oımen ar satyp úzip-julmaq,
Mine, paıda qyldym dep maqtanylmaq.
Bireý bilgen aılany bireý bilip,
Ózi qurǵan daryna o da asylmaq .

Sholaq oılap, sholtańdap syrttansymaq,
Asa myqty jan shyǵyp kózge dym-aq.
Aýdarysyp júrgende aýyp ketip,
Abyroıyń ashylar, baıqa shyraq.

Sholaq oıdyń aıaǵy osy bolmaq,
Biraz kúnge kóńildiń hoshy bolmaq.
Arsyz, aram, asyǵys aılakerlik,
Munyń bári shaıtannyń dosy bolmaq.

Qudaı kesher, alla dep kúná qylmaq,
Ar ketirip, ant iship, jan satylmaq.
Ne jalǵanda, nemese aqyrette
Ońalmastaı ókpeden bir atylmaq!

Jer júzi jabylǵanda ǵylym jaqqa

Qazaq júr qumarlanyp qur ataqqa.
Anaý– qý, mynaý – pysyq , men – batyr dep,
Aınaldy birin — biri qurytpaqqa.

Oıda joq óner – bilim jol tabaıyn,
Jalmaýǵa jalyqpaıdy óz mańaıyn.
Munyń túbi ne bolar degen jan joq,
Urlyq, urys, arazdyq kúnde daıyn.

Ótirikpen ótkizip kúnin, aıyn,
Demeıdi jamandyqtan jalyǵaıyn.
Anaý – shynym, mynaýym – syrym ǵoı dep,
Sonsha jaqsy biledi aldaý jaıyn.

Jaz jalymen jibermeı jalǵyz taıyn,
Tynyshtyqpen ishpeıdi taqta shaıyn.
Urysy urlap, qýy aldap, sumy elirip,
Qurtady úsh jaqtap tamam baıyn.

Baıdyń da oılaǵany el alaıyn,
Bilmeıdi – qý shaǵyp júr óz baqaıyn.
Kózi aspanda, kóńili maqtanda bop,
Taýysqanyn bilmeıdi ishki maıyn.

Demeıdi ǵylym bilip, jandanaıyn,
Maqsuty maqtan izdep pańdanaıyn.
Qansha uqtyryp aıtsań da qalybynda,
Oıda joq jigerlenip qamdanaıyn.

Minekı, estiseńiz eldiń jaıyn,
Kótinen keıin ketti basqan saıyn,
Qaıran elim, qazaǵym, qalyń jurtym,
Kóp aıtyp, ah, darıǵa, ne qylaıyn!…

Shákárim QUDAIBERDIULY

 

Pіkіrler Kіrý