Alla Elshisi (s.ǵ.s.) qandaı otaǵasy bolǵan
Kúlli adamzat balasyna úlgi-ónege retinde jiberilgen ardaqty Alla Elshisiniń (s.ǵ.s.) árbir áreketi men sóılegen sózi, minez-qulqy – qanshama zamandar ótse de bizder úshin máńgi taýsylmas qazyna ekeni sózsiz. Adamzat ustazynyń ǵıbratty ǵumyryna úńilgen saıyn janymyzǵa qajetti rýhanı azyq alyp, ómirimiz de, ózimiz de nárlene túsemiz. Osy oraıda eki dúnıe sardarynyń (s.ǵ.s.) otbasylyq ómirine kóz júgirtip, qazirgi zamanda keıbir otbasyǵa, keıbir adamdarǵa jetispeı jatqan keremet qasıettermen tanys bolsaq, berekeli Máýlit aıynda budan asqan saýapty is, aınalamyzǵa budan asqan syılyq bolmas dep oılaımyn.
Otan otbasynan bastalady deıdi halqymyz. Al, endi sol otbasynyń barlyq jaýapkershiligin arqalaǵan azamattyń sózi men isi jaqsylyqpen jalǵasyp jatsa, Otannyń da gúldenýine úlken úles bolsa kerek. Osy rette úlgi retinde Alla elshisiniń (s.ǵ.s.) otbasylyq ómiri týraly sóz qozǵasaq.
Otbasy ómirinde erekshe qasıetterimen úlgi Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) áıelderiniń materıaldyq qajettilikteri, kıim-keshekteri men sándik buıymdaryna qyspaq kórsetpegen. Sonymen qatar, árbir áıeli úshin jeke baspana jaǵdaıyn qarastyrǵan. Bul onyń áıel aqysyna adaldyǵyn kórsetedi. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) keı isterinde áıelderimen de keńesip otyratyn. Qarańǵylyq dáýirde adam qataryna qosylmaǵan áıelder Islamnyń nurly shýaǵy kelýimen «Jánnat – analardyń aıaqtarynyń astynda» degen marapatyna ıe bolyp, óziniń laıyqty bolmysyna qaıta oralǵan. Alla Elshisi (s.ǵ.s.) áıelderimen qarym-qatynasynda árdaıym sypaıylyq tanytatyn. Olardyń názik jaratylystaryn únemi esten shyǵarmaı, olardy shynydan jasalǵan qumyraǵa (vazaǵa) teńeıtin. Áıgili sahaba Ánás ıbn Málık (r.a.) bylaı deıdi: «Hazireti paıǵambar saparda júrgen bolatyn. Ánjásháh esimdi qara qul túıelerdi jetekke alyp kele jatqan edi. Hazireti paıǵambar (s.ǵ.s.): «Áı, Ánjásháh, shyny mingen janýarlardy jaılap aıda», – deıdi. Hadıstiń arabshasyndaǵy «qaýarır» sózi – «qarýra» sóziniń kópshe túri. Shynydan jasalǵan asyl buıym degen maǵynany bildiredi. Hazireti paıǵambar (s.ǵ.s.) áıelder álsiz, názik jan bolǵandyqtan ári dereý renjigish keletindikten, olardy vazaǵa teńep uqsatqan. Olardyń qatelikterine de sabyr men sypaıylyqpen jaýap beretin. Sahabalaryna da áıelderge qol jumsamaýdy, jábirlemeýdi ósıet etetin. Ózi de áıelderine ádildikpen qarap, joryqqa shyqqan kezde qasyna ertetin áıelin jerebe tastap tańdaıtyn. Ómiriniń sońǵy kúnderinde áıelderiniń úıin aralaýǵa shamasy kelmeı aýrýy asqynǵan kezde haziret Aıshanyń (r.a.) úıinde qalý úshin basqa áıelderinen ruqsat alǵan. Osylaısha, aýyr halde jatqannyń ózinde áıelderiniń quqyǵyn aıaqqa taptamaı, artynda qalǵan musylman qaýymyna áıelderdi qurmetteýde ónegeli bir jol usynǵan.
Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Men senderge áke sııaqtymyn»,-degen sózi arqyly shyn máninde de, óz úmmetine áke mahabbatyn syılaǵandaı. Sońynan ergen balalarynyń otqa túsip, sýǵa batyp ketpeýin jan dúnıesimen qalap, qadaǵalaýy janashyrlyqtan ǵana týatyn áreket emes pe? Qaısybir áke balasynyń basynan meıirimdilikpen sıpaıtyn bolsa, paıǵambarymyz jer betindegi júreginde tıtimdeı ımannyń dáni bar jandardyń bárin qushaǵyna aldy. Jylasa jubatty, muńaısa kóńilin demedi, ash bolsa, alaqanynda qalǵan sońǵy qurmasyn berdi.
Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) týǵan balalary úshin de áke retinde adamgershiliktiń zańǵarynda turdy. Únemi tań namazyna meshitke ketip bara jatyp, jolaı qyzy Fatımanyń (r.a.) úıine soǵyp, qyzy men kúıeý balasy haziret Álıdi tań namazyna oıatyp ketetin. Úlken qyzy Zeınep múshrik kúıeýi Ábýl-Aspen Mekkede qalyp qoıyp, keıinnen Mádınaǵa kelgen kezinde súıikti qyzyn kórip qatty qýanady. Hazireti Osmanmen (r.a.) úılengen qyzy Ruqııa Habáshıstanǵa hıjret etkende, uzaq ýaqyt qyzynyń habar-osharyn bile almaı júrgende, bir áıeldiń kelip, olardyń din-aman ekenin bildirgende qýanyshqa kenelýi, qyzy Úmmú Kúlsim qaıtys bolǵanda qabiriniń basynda jylaýy – mine, osynyń bári onyń ákelik súıispenshiliginiń jarqyn kórinisteri.
Paıǵambarymyz Muhammed (s.ǵ.s.) balalar tárbıesine de kóp kóńil bóletin ári olarmen jaqsy qarym-qatynasta bolatyn. Alla Elshisi (s.ǵ.s.) nemereleri Hasan men Huseıindi (r.a.) qushaǵyna basyp súıetin. Nemere qyzy Ýmamá namaz oqyp jatqanda kelip, ústine shyǵyp alsa, ony arqalaǵan kúıinshe namazyn jalǵastyratyn. Úıinde nemerelerin oınatatyn. Bir kúni ádettegideı ózi at bolyp Hasan men Huseıindi (r.a.) arqasyna mingizip, oınatyp júrgende ishke kirgen haziret Omar (r.a.) myna kóriniske tań-tamasha bolyp, Paıǵambarymyzdyń nemerelerine: «Qandaı tamasha sáıgúligiń bar?» – deıdi. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) da kidirmesten: «Bul sáıgúliktiń qandaı tamasha shabandozdary bar», – dep ústindegi nemerelerin meńzep, olarǵa degen qurmetin kórsetedi. «Kimniń balasy bolsa, onymen balasha qarym-qatynas etsin» deý arqyly kisiliktiń kishilikke ulasýyn ósıet etti. Birde paıǵambarymyz nemeresi Hasandy súıip jatqanda nemeresi Aqra bın Habıs atty kisi oǵan: «Siz balalardy jaqsy kórip, betinen súıesiz be? Meniń on balam bar. Eshqaısysynyń betinen súımeımin degende, Alla elshi oǵan: «Meıirimdilik etpegenge, meıirimdilik kórsetilmeıdi», – dep oılanarlyqtaı jaýap bergen.
Balalyq shaǵyn paıǵambarymyzdyń qasynda ótkizgen ıbn Abbas (r.a.) bylaı deıdi: «Allanyń elshisi tátem Maımýnanyń úıinde bolatyn. Men de paıǵambarymyzǵa dáret sý daıyndap berdim. Tátem paıǵambarǵa: «Abdýllah sý daıyndady», – dedi. Paıǵambarymyz da maǵan bylaısha duǵa etti: «Ýa, Allam! Dindi jaqsylap túsindirshi jáne oǵan Qurannyń ashyqtamasyn (tápsirin) úıret», – degen eken.
Qurmetti baýyrlar! Bul aıtylǵandar Onyń (s.ǵ.s.) ónegeli ómiriniń kishkentaı bir bóliginen úzindi ǵana. Sondyqtan da kúndelikti ómirimizdi Paıǵambar (s.ǵ.s.) parasatymen órnektep, «bolmasaq ta uqsap baǵýǵa» tyryssaq, nur ústine nur bola túser edi...
Ibragım Smataev
«Áziret Sultan» meshitiniń naıb ımamy
