ÁDEP – ATADAN

21 aqpan 2023 4242 0
Оqý rejımi

Ýálıd ıbn Nýmaır ıbn Áýsten jetken bir sózde ákesiniń: «Ádil – Alladan, ádep – atadan» deýshi edi», – degenin estigenin aıtady.

Oılap qarasańyz jaı aıtylǵan bir aýyz sóz bolǵanymen, aıtar oıy bólek. Búgingi qoǵamdaǵy ózekti máseleniń biri bolǵan bala tárbıesendegi keıbir jaıttardan oı qozǵap turǵandaı. Iaǵnı, balanyń kim bolatyny anyq Allanyń qalaýymen bolsa da, onyń ádep-ǵurpynda ata-ananyń róli zor. Alla Taǵala bul mindetti ata-anaǵa júktep, ony oryndaýdy talap etken.    

Dúnıedegi barlyq protsessterdi sebep-saldarlyq zańǵa negizdegen Alla Taǵala bala tárbıesine onyń ómirge kelýine sebepker bolǵan ata-anasyn sebepshi etti. Ádildik syndy úlken rýhanı tanymy Allanyń jaratýymen bolsa da, ádep, tárbıe máselesinde ata-ananyń belgili qadamdar jasaýy kerektigi ańǵarylady. Ol jolda da izdený, bilim alý kerek ekenin jaqsy bilsek kerek. Sebebi, Alla áý basta-aq adam balasynyń damýyn bilimge táýeldi etti.

Sondyqtan árbir ata-ana balasynyń bilimi haq jolǵa saı bolýy úshin barlyq sharany qoldanǵany abzal. «Ádil – Alladan, ádep – atadan» degen sózdi tolyq túsiný úshin az-kem túsindirip kórelik. «Ádil» adamnyń adamgershilik qasıetteriniń biri, ıaǵnı onyń jaratylysynyń bastapqy tabıǵatynda bar qasıetterdiń biri.

Ǵalymdar: «Ádil – jaratylystaǵy bastapqy uıytqy, al jaqsylyqpen jalǵasatyn bolsa, naǵyz qasıetke aınalady», – degen. «Ádil – Alladan» deýi de sondyqtan.  «Adab» sóziniń túpki maǵynasy «shaqyrý» degendi bildiredi. Sondyqtan as ázirlep, soǵan shaqyrýdy arabtarda «madabatýn» deıdi.   Keıinirek bul sóz oqytý úshin qoldanyla bastady. Bireý balasyna minez-qulyq úıretse, «balasyn úıretti» degen.

Rasynda da, jandy sypaıylyqqa, súıkimdilikke shaqyratyn, tabıǵatty kórkeıtetin eń jaqsy faktor – tárbıe.  Bireýdi istegen qateligi úshin jazalaý da «jazalaý» dep atalady. Óıtkeni mundaı jaza ony ádep aqıqatyna shaqyrady.

 Aýdarmada tyńdaýshy men oqyrmanǵa kúshti áser qaldyratyn, ishindegisin qaıtalaýǵa talpynys rýhyn qaldyratyn ádemi sózdi «adab» dep te ataıdy. Ony kópshe túrde, «ádebıet» túrinde qoldanatyn ádetimiz bar.  Ádebıetpen aınalysatyn adamdy «ádebıetshi» dep ataıdy, óıtkeni ol óz shyǵarmashylyǵymen adamdardy jaqsylyqqa shaqyrady, jaqsylyqqa shaqyrady, jamandyqtan qaıtarady.  Bul hadıstegi ádeptiń maqsaty – adamnyń bir izgi qasıetterge jetý úshin jasaǵan maqtaýǵa turarlyq áreketi. Ol – jaqsy adamgershilikke, basqasha aıtqanda, maqtaýǵa turarlyq sózder men isterdi júzege asyrý. 

Leksıkologııa ǵalymdary: «Ádáb – ıesin kinálaıtyn nárselerden saqtaıtyn qasıet», – degen.   Etıket – úırengen qasıet, ózdiginen bolatyn nárse emes, kúsh-jigermen bolady. Sondyqtan da hadıste «ádepti atalardan» delingen. Mine, sondyqtan da adamı rýsýrstyń mádenıeti ata-ana ınstıtýtynyń ıtellektýaldyq deńgeıine baılanysty bolmaq.

Rahmatýlla Orazuly,

«Sádýaqas qajy Ǵylmanı» meshitiniń naıb ımamy

Pіkіrler Kіrý