ADAMDY QIYNDYQTAN ALYP ShYǴATYN QASIET!

*. Dál osy sátte bireý balaly bolyp qýanyp jatsa, endi biri jaqynynan, tanysynan aıyrylyp jatyr...

*. Dál osy sátte bireý toı jasap qýanyp jatsa, endi biri ajyrasý úshin aryz jazyp otyr...

*. Dál osy sátte bireý dalaǵa shyǵyp, qydyryp júrse, endi biri temir tordyń ar jaǵynda otyr...

*. Bireý úıinde «búgin ne istesem, qaıda barsam eken?» dep ishi pysyp otyrsa, endi biri qol jýýǵa da ýaqyt tappaı, eki ókpesin qolyna alyp shapqylap júr.

*. Bireý erkeletetin ata-anaǵa zar bolyp otyrsa, bireý anasyna zekip, ákesin renjitip jatyr...

*. Soǵan qaraǵanda bul ómir ornynda turmaıdy eken.

Búgin jylap otyrsań, erteń túk bolmaǵandaı kúlip júrýiń múmkin.

Búgin qaryzǵa batyp bireýden aqsha surap júrseń, erteń qaryz alatyn adam izdep júrýiń múmkin...

Bári de múmkin.

Sebebi, bul – ÓMIR!

Ómirdiń qurylymy sondaı, ómir sonysymen synaq.

Bul týraly qasıetti Qurannyń «Álı Imran» súresinde: «Alla osyndaı kúnderdi adamdardyń aralarynda almastyryp turady» - delingen.

*. Bir nárseni bil! Qandaı jaǵdaı bolmasyn, ómirdiń barlyq tustarynda adamdy ózin joǵaltyp alýdan (ıaǵnı baılyq kelse tasyp, qıyndyq kelse jasyp ketýden) saqtaıtyn, birqalypty bolýyna járdemdesetin bir nárse bar. Ol – taqýalyq (Allaǵa boıusyný, jazasynan qorqyp, saqtaný).

*. Alladan qorqatyn adam – qıyndyq kelse, sabyr etedi, bul oǵan saýap bolyp jazylady.

*. Qýanysh kelse, shúkir etedi, bul da oǵan jaqsylyq bolyp jazylady.

*. Kedeılik kelse, ýaqytsha kedergini tózimmen eńseredi,

*. baılyq kelse, asyp-tasyp ketpeı, ornymen paıdalanady. Bul da ózine ıgilik bolady.

*. Demek, taqýalyq – adamdy synýdan, joıylyp ketýden saqtaıtyn myqty «irgetas».

Sondyqtan «irgetasymyz» myqty bolsyn. Sol kezde eshqandaı jel bizdi qulatpaq túgili, dirildete de almaıdy!