ADAMDAR BIR-BIRINEN TAQÝALYQPEN ǴANA OZADY
Qulshylyq pen taqýalyq
Arheologııalyq qazbalardyń nátıjesine úńilsek, barlyq jerde ǵıbadathanalar bar. Tarıhta ateıster óte az bolǵan. Demek, qaı zamanda da, qaı jerde de qulshylyq jasalǵan. Biraq, qulshylyq Alla men Onyń Elshisi kórsetkendeı jasalmasa, qabyl bolmaıdy.
Alla taǵala «Zárııat» súresiniń 56-aıatynda: «Men jyndar men adamdardy ózime qulshylyq qylýlary úshin jarattym», – deıdi. Qulshylyq qylǵan adam saýapqa keneledi, paryz, ýájip amaldardy atqarmaǵandar kúná jamaıdy, súnnet amaldardy atqarmaǵandar Paıǵambar (s.a.ý.) shapaǵatynan qur qalýy múmkin.
«Qulshylyq ne?» degen suraqqa bir ǵalym: «Kimde-kim Allany tanysa, ony súımeýi múmkin emes, kim Allany súıse, oǵan basyn ımeýi múmkin emes, kim Allaǵa basyn ıse, onyń eki dúnıede baqytsyz bolýy múmkin emes», – degen.
Tek qulshylyq qylǵanda artyq qylamyn dep, tyrtyq qylýǵa da bolmaıdy. Týra jol degen orta jol ekenin umytpaıyq.
Taqýalyqtyń artyqshylyǵy
Taqýalyqtyń artyqshylyǵyn baıandaıtyn búkil aıattardy keltirgim keldi, sodan ondaı aıattardyń sany júz elýge jetti. Sonyń ishinde qyryqtan astam aıat taqýalyqqa ashyq túrde buıyrǵan, qaıtalanyp kelgen aıattardyń ishinen bireýin keltirýmen shekteldim.
Aıattardy Qurandaǵy tártippen jazbadym, aıattaǵy maǵynasyna qaraı jazdym.
Taqýalyqtyń artyqshylyǵyn baıandaıtyn aıattar:
«Aqıqatynda, Allanyń quzyryndaǵy eń ardaqtylaryń – eń taqýalaryń» (Hýrýrat, 13-aıat).
«Aqıqatynda, (Izgilikti) Alla tek taqýalardan qabyl alady» (Maıda, 27-aıat).
«Onyń (Ál-Haram meshitiniń) ókilderi tek taqýalarǵa ǵana» (Ánfál, 34-aıat).
«Al Alla – taqýalardyń qamqorshysy» (Jasııa, 19-aıat).
«Aqıqatynda, Alla taqýalardy jaqsy kóredi» (Táýbá, 7 –aıat).
«Ol (Alla) kimniń taqýa ekendigin jaqsy biledi» (Nájim, 32-aıat).
«Al (qısapsyz nyǵmetke toly máńgilik baqyt mekeni) aqyret bolsa, Rabbyńnyń quzyrynda taqýalardyń enshisinde» (Zýhrýf, 35-aıat).
«Sondaı-aq, ıman etip, Allaǵa qarsy kelýden qoryqqan taqýa jandar úshin aqyrettegi syı-sııapat, rasynda da, áldeqaıda qaıyrly» (Iýsýf, 57-aıat).
«Taqýa jandarǵa ýáde etilgen jannat baqshalarynyń mysaly mynandaı: (Baý-baqshalarynyń jáne záýlim saraılarynyń) irgesinen ózender aǵyp jatady» (Raǵyd, 35-aıat).
«Taqýa jandardyń aqyrǵy mekeni qandaı ǵajap edi! Qısapsyz nyǵmetke toly máńgilik baqyt mekeni Adn jannattary; olar sol jerge kiredi. Ol jerde (jaıqalǵan jasyl baýlardyń arasynan jáne záýlim saraılardyń irgesinen) ózender aǵyp jatady. Onda olar ne qalasa, sonyń bári tabylady. Mine, Alla taqýa jandardy osylaı syı-sııapatqa bóleıdi. Perishteler ondaı taqýa jandardyń janyn (kúpirlik, keshirilmes kúná, zulymdyq ataýlydan ada bolǵan) pák kúıinde alady. Hám olarǵa: «Senderge esendik pen tynyshtyq tileımiz! Istegen ıgi isteriń úshin jumaqqa kirińder», – dep qoshemet kórsetedi» (Nahyl, 30-32 aıattar)
Osyndaı maǵynada kóptegen aıattar aıtylǵan.
Taqýalyqtyń artyqshylyǵyn baıandaıtyn hadıster:
Ábý Zarrdan (R.A): «Paıǵambar (s.a.ý) Ábý Zarrǵa: «Qaraǵyn, aqıqatynda, taqýalyqpen ozbasań, sen qyzyl násildiden de, qara násildiden de artyqshylyǵyń joq», – dep aıtqan (Imam Ahmad).
Ábý Saǵıd Hýdrıden (R.A): «Bir er adam Paıǵambarǵa (s.a.ý.) kelip: «Ýa, Allanyń paıǵambary! Maǵan ósıet aıtyńyz», – deıdi. Ol: «Saǵan Alladan qorqýdy ósıet etemin, óıtkeni bul – barlyq jaqsylyqtyń kózi», – dep aıtty (Ábý Iaǵla).
«Taqýalyq» sóziniń maǵynasy
«Taqýalyq» sóziniń arab tilindegi maǵynasy:
Arab tilinde «taqýa» sózi «ýaqa, ıttaqa» etistiginen týyndaǵan. «Ýıqaıa» sózi asa qatty saqtaný, qorǵaný degen maǵynany bildiredi. Bul sóz «ýaqııa» túbirinen shyqqan. Sózdegi «ýaý», «tá» árpine, al «ıá», «ýaý» árpine ózgergen, sózdegi «álıf» tánıs úshin kelgen, Quranda: «Alá taqýa mınAlla» dep aıtylǵan (Táýbá, 109-aıat).
«Taqýalyq» sóziniń sharıǵı maǵynasy:
Sharıǵatta taqýalyq sóziniń eki maǵynasy bar:
Jalpy maǵynasy: «qorǵaný, aqyrette zııan keltiretin árbir nárseden alys júrý».
Taqýalyq artyp ne kemip otyrady. Taqýalyqtyń eń tómengi satysy: tozaqta máńgi qaldyratyn serik qosýdan aýlaq bolý. Al taqýalyqtyń eń bıik dárejesi: Adamnyń ishki jan-dúnıesin haqtan aldandyryp qoıatyn nárseden saqtaný jáne haqqa bar kúshimen umtylý. Mine, osy Alla Taǵalanyń: «Alladan shynaıy túrde taqýalyq qylyp qorqyńdar» dep aıtqan sóziniń haqıqı maǵynasy (Ál-Imran, 102 aıat).
Arnaıy maǵynasy: «Sharıǵatta berilgen anyqtama boıynsha taqýalyq kúná isteý nemese buıryqty oryndamaý sııaqty adamdy jazaǵa laıyq etetin amaldan adam ózin saqtaý, úlken kúnalardan aýlaq bolý».
Taqýalyqqa jetýdiń joldary
Taqýalyqqa tek kúnálardan saqtanyp, olardan tyıylý jáne izgi isterdi jasap, olardy tııanaqty oryndaý arqyly ǵana qol jetkizýge bolady. Sharıǵat buıryǵymen bekigen amaldy oryndamaý adamdy jazaǵa laıyq etedi.
Taqýalyq jáne kúnálardan saqtaný týraly birinshi estigende adam oıyna eń áýeli namazdy oqymaý, oraza ustamaý sııaqty «ǵadamııat» kúnálar emes, áýeli oıyna zına, sharap ishý sııaqty «ýjýdııat» kúnálar keledi. Sol úshin «Ǵadamııat» kúnálar úlken kúnálardyń ishindegi eń aýyr kúnálar sanalady. Birinshi «ýjýdııat» kúnálar týraly egjeı-tegjeıli baıandaımyz, sonan soń «ǵadamııat» kúnálarǵa toqtalamyz.
Minez-qulyqtyń nasharlyǵy, mansapqumarlyq (maqtaý men alǵys estýge qumarlyq), kúpirlik, nápsisine qarsy tura almaý, bireýdiń artynan esh dálelsiz, aqylǵa salmaı erý, rııa, úmit pen qorqynyshty oryndy saqtaý, tákapparlyq, jalbaqtaý men jaǵympazdyq, pendeniń ózine tamsanýy, kúnshildik, bılikke qushtarlyq, qorqaqtyq, ashýshańdyq, opasyzdyq, ýádede turmaý, jalań oı men kúmánǵa súıenip Alla taǵala men múminder týraly jaman oılaý, ysyrapshyldyq, sarańdyq, dúnıequmarlyq, asyǵystyq, isti keıinge qaldyrý, shegerý, dóreki, tasjúrek bolý, arsyzdyq, taǵdyrǵa nalý, shúkirsizdik, jazmyshqa rıza bolmaý, Alladan basqaǵa senim artý, pasyq adamdardy jaqsy kórý jáne zalym adamdarǵa arqa súıeý, ǵulamalar men izgi adamdardy jek kórý, Alla taǵaladan seskenbeý jáne Onyń azabynan, ashýynan qoryqpaý, Allanyń raqymynan úmit úzý, dúnıe isi úshin muńaıý, qaıǵyrý, dúnıe isi úshin qorqý, aldap zııan tıgizý, jek kórý, fıtna (búlik), aqıqatty aıtpaı, únsiz-shaıtan bolý, pende men zatqa arqa súıeý, ushqalaq-jeńiltektik, jasandylyq, ishki dúnıe men syrtqy isi sáıkes kelmeý, bilimi jetpeıtin nárseni qazbalaý, óresi tar bolý, qomaǵaılyq, shahýatqa berilý, kúnádan bos nárseden qaıtpaý.
Taqýalyqpen birge bolatyn jetpis segiz túrli jaqsy minez-qulyq
Imandylyq, áhlı súnnet ýa ál-jamaǵat seniminde bolý, yqylas, ıhsan, kishipeıildilik, Allanyń nyǵmetin aıtyp júrý, nasıhat, tasaýýf, adamnyń óz janyn jamandyqqa qımaýy, aqyret amalyna qyzyǵý, saqılyq, aqyretti artyq kórý, bekzattyq, batyldyq, danalyq, shúkirlik, taǵdyrǵa rıza bolý, sabyrlyq, Alla taǵaladan qorqý, Alla úshin muńaıý, úmit etý, Alla úshin jek kórý, Alla úshin jaqsy kórý, táýekel, qarapaıymdylyqty jaqsy kórý, sógisti de maqtaýdy da birdeı qabyldaý, nápsimen kúresý, nıetke adal bolý, úmitke salynbaý, ólimdi eske alý, isti Allaǵa tapsyrý, Allaǵa berilý, bilim alý maqsatynda kishireıip, jalbaqtaý, ishki jan-dúnıeniń óshpendilikten taza bolýy, batyrlyq, ustamdylyq, jumsaqtyq, asyqpaý, ýádege adal bolý, ýádeni oryndaý, jaqsy oılaý, zýhd, qanaǵatshyl bolý, sanaly bolý, eńbektený, Allaǵa jalbarynǵysh bolý, aqyret amalyna asyǵý, meıirimdilik, qaıyrymdylyq, arly bolý, dinniń buıryǵyna tabandy bolý, Alladan jubanysh tabý, Allany saǵyný, Allany jaqsy kórý, baısaldylyq, zerektik, ar tazalyǵy, túzý júrý, ádeptilik, parasattylyq, oı júgirtý, shynshyldyq, Allaǵa qulshylyq qylýǵa baılaný, nápsige talap qoıý, Allanyń baqylap turǵanyn árdaıym este ustaý, adamnyń ózinen esep alýy, ózin qatelik úshin sógý, ózine jaza qoldaný, ashýdy jutý, keshirimdi bolý, árdaıym nıetti bolý, qulshylyqty oryndaý nıetimen uzaq ǵumyrdy qalaý, táýbeshil bolý, Alladan shynaıy túrde qorqý, shynaıy senim, ǵıbadatshyl bolý, jannyń azattyǵy, árdaıym izgilikti qalaý.
Árbir istiń joǵary deńgeıi bolady, qulshylyqtyń shyńy – taqýalyq.
Paıdalanylǵan ádebıetter:
1.«Áz Paıǵmbar haq joly» kitaby, aýdarǵan E.D. Orazov. –Almaty, 2019.
2. Ersin Ámire «Tahaýı aqıdasy» aýdıo jazbalary.
Muratbek JAHATOV
