ADAM KÓŃILINDEGI BOS KEŃISTIKTI NE TOLTYRADY?

25 sáýіr 2024 1270 0
Оqý rejımi

Adamnyń jan álemi qaltarysy kóp tańǵajaıyp qubylys. Adamnyń jany bul tirshilikte úzdiksiz beımálim ǵajaıypty izdeıdi. Iaǵnı, aqyldy jaratylystyń rýhy baıyz tappaı sharq uryp, udaıy bir nárseni izdeýde. Sondyqtan  pendeniń jan áleminde beımazalyq, bos keńistik bar. Biz tánnen turatyn jaratylys ıesi bolǵandyqtan, ol keńistiktegi bos oryndy materıaldyq dúnıelermen toltyrǵymyz keledi. Alaıda kóńildegi bos keńistikti eshqandaı materıaldyq dúnıe toltyra almaıdy. Adam bolmysy áıteýir, keler jyldan, týar kúnnen, keler saǵattan ózine de belgisiz bir nárseni kútýde... Máselen, búgingi tań atsa, qashan erteńgi kún týady dep beımálim erteńge alańdaımyz.  Bolmasa, qashan aıdyń sońy bolar eken dep belgili maqsattarǵa qaraı asyǵamyz.

Túptiń túbinde kóńilimiz qalaǵan kıimdi, nápsimiz qalaǵan tamaqty nemese qalaǵan úı, kólikti alǵan sátterde da qol jetpes armandar aıaq asty bolyp, quny tómendep, odan da janymyz baıyz tappaıdy. Ol da kóńildegi bos oryndy toltyra almaıtynyna kóz jetedi, kóńil senedi. Pendeniń rýhy báribir qulazıdy. Taǵy da ózge arman, murattarǵa umtylamyz, jerde turyp tóbeni, tóbege shyǵyp taýdy ańsaımyz, taýǵa shyqqannan keıin bul turǵan taý tómpeshik sııaqty ǵana kórinedi. Osylaısha kelesi kóringen taǵy bir zańǵar taýǵa qaraı qadam basamyz, at terletip aryp-arshyp jetkende ol asqar taý tóbedeı ǵana bolyp tómendep, kelesiden-kelesige qaraı dúnıeniń sońynan saǵym qýyp kete beretinimiz aqıqat...

Sońynda quzar shyńdardyń barlyǵy jaı tómpeshikteı alasaryp qala beretin dúnıede rýhtyń suraǵany tabylyp, janym baıyz tabady, kóńildegi bostyqtyń orny sol dúnıelermen tolady dep oılaǵannyń ózi qatelesý. Sebebi, dúnıede rýhtyń qulazýy qalypty jaǵdaı. Dúnıede tórt qubylasy teń adam bolsa da rýhy qulazıdy, beımazalanyp, ári-sári kúı keshedi. Óıtkeni, bul ómirde adam rýhyn tolyqqandy shattyqtyń shýaǵyna bóleıtin  nárse joq. Bolǵan kúnniń ózinde ol ótkinshi ómirdiń birer mezettik aldamshy sátteri ǵana bolmaq.  

Shyntýaıtynda, adamnyń rýhy izdegen asyl qazyna-Uly Jaratýshysy, onyń sheksiz meıirimi men mahabbaty, onyń nury, onyń razylyǵy men uly qoldaýy eken... Adam rýhy álmısaqta ózi ýáde etken shynaıy Iesin tanyp, Uly Jaratýshysymen qaýyshqanda ǵana máńgilik tynyshtyq, raqat, qýanysh tabady. Demek, adam rýhynyń izdegeni dúnıelik qundylyqtar emes, Allanyń nury, razylyǵy, meıirimi men jarylqaýy, keńshiligi eken.

 Rýh Allany tanyp,  onymen qaýyshqanda ǵana tolyqqandy baqytqa  qol jetkizip, dúnıedegi barsha qıynshylyǵyn umytady. Oǵan kúlli ǵalamnyń dáýletin berseń de, onymen bos keńistik eshbir tolmaıdy ári jan álemi tynyshtyq tappaıdy.

Al rýhymyz shattyqtyń shapaǵatyna bólenip, shat-shadyman kúı keshýimiz úshin ne isteýimiz qajet?! Janymyz Jaratýshyny tanyp, ony eske alyp, dáriptep, Qurannyń nurly paraqtaryn ashyp, Paıǵambarymyzǵa (s.a.ý.) salaýat aıtyp, rýhanı úılesimdegi ómir súrýimiz qajet. Ómirdiń mánin Jaratýshyǵa rýhanı jaqyndap ári oǵan barar jolmen baǵyttastyrýymyz kerek. Adam eń birinshiden óz-ózin tanýy tıis, óz júregine tereń úńilip, «Men qaıda ketip baramyn?», «Barar jolym durys pa? Burys pa?», «Allaǵa jaqyn izgi qul bolýym úshin ne isteýim kerek?», «Qaı jerde qatelesip júrmin?», «Qaı jerde ǵaıbat aıtyp, teris oı oılap, kúnáli áreketter jasap, óz-ózime qastandyq qyldym?», «Ary qaraı ne isteımin? Qaı jerde qatelik jasap, ózgelerge zııanymdy tıgizdim? Kimniń haqysyn jedim? Qaı tustarymdy, minez, sóz, oılarymdy túzetýge tıistimin?». Osynyń tóńiregindegi saýaldarǵa jaýap izdesek, ózimizdi tanýǵa, bolmysymyzdy kemeldendirýge,  peıilimizdi túzetýge qaıyrly qadam jasaǵanymyz bolmaq. Alla júregimizdi kámil ımanǵa, rýhymyzdy ılahı tynyshtyqqa bólesin! 

Merýert MUHAMADIEVA

 

Pіkіrler Kіrý