ABAIDYŃ DÚNIEGE DEGEN KÓZQARASY
Dúnıe degen – jaratylys, tirshilik jáne álem degen meılinshe keń maǵynany bildiretin sóz. Dúnıe birtutas, biraq onyń kóringen hám kórinbegen syry bar. Ateıster qaýymy, negizinen Batys álemi, materıaldyq dúnıeni haqıqat dep qabyldasa, Shyǵys jurty, kerisinshe, ony jalǵan sanaıdy.
Onyń sebebi, birinshisi aqylmenen, ekinshisi júrekpenen ómir súredi. Mysalǵa qazaq halqynyń «dúnıe – jalǵan» uǵymy – ımandylyq qaǵıda, Qudaıǵa degen senimniń bir kórinisi esepti. Ómir de dúnıe sııaqty kúrdeli uǵym. Abaıda ómirge qosa, ǵumyr degen túsinik te bar. Tómende Abaıdyń dúnıege degen kózqarasyn taldaı otyryp, ómir men ǵumyrdyń aıyrmasy nede ekendigin de ekshep, ajyratyp kórmekpiz.
Ómir, dúnıe jalǵan ba, álde aqıqat pa?
Abaı: «Endi jer ortasy jasqa jettik: qajydyq, jalyqtyq; qylyp júrgen isimizdiń baıansyzyn, baılaýsyzyn kórdik, bári qorshylyq ekenin bildik» (1-sóz) deıdi. Sondaı-aq: «Ómirdiń baıansyzyn, dúnıeniń árbir qyzyǵynyń, aqyrynyń sholaqtyǵyn kórgen-bilgender tirshilikten de jalyqsa bolady» (20-sóz) dep oı bólisedi.
«Myńmen jalǵyz alysqan» aqyn 1892 jylǵy «Ne izdeısiń, kóńilim, ne izdeısiń?» óleńinde:
Ómir, dúnıe degeniń –
Aǵyp jatqan sý eken.
Jaqsy-jaman kórgeniń,
Oılaı berseń, ý eken, – dese, 1900 jylǵy «Kóleńke basyn uzartyp» óleńinde: «Ótken ómir – qý soqpaq» degen baılam jasaıdy. Tize bersek, oıshyldyń ómir, dúnıege qatysty paıymdary kóp, olardy ómir tájirıbesinen alyp aıtqany taǵy anyq.
Sonymen, Abaı nelikten dúnıeni jalǵan, al ótken ómirdi – qý soqpaq degen? Bas kózine kóringen dúnıeniń bári – materıaldyq álem. Onyń sıpaty – ótkinshilik, ózgermelilik (sondyqtan musylmandyq sopylyq aǵym ókilderi dúnıeni «jalǵan» dep biledi). Myna dúnıe turaqsyz, qubylǵa toly bolǵandyqtan adam da bir qalypta tura almaıdy. Jalǵyz rýhanı álem – haqıqat. Nege? Óıtkeni, ol máńgi jáne turaqty.
Osy tusta: «Alla taǵala dúnıeni ne úshin jasaǵan, pende ony qalaı qabyldaýy kerek?» degen suraq týady.
Abaıdyń táliminshe, onyń sheshimi rýhanı álemde. Bul dúnıege baılaýly tek tán ǵana. Al adam jany – máńgilik. Ol – baqıdan kelgen jáne soǵan qaıtady. Demek, ómir baıandy bolýdyń kepili – jan qalaýymen ǵumyr keshý. Nápsisin tyıyp, boıyn toqtatqan esti kisige ómir, dúnıe jalǵan emes. Nege? Muny Abaı: «Ol oryndy iske qyzyǵyp, qumarlanyp izdeıdi eken-daǵy, kúnniń kúninde aıtsa qulaq, oılansa kóńil súısingendeı bolady eken. Oǵan bul ótken ómirdiń ókinishi de joq bolady eken» dep uqtyrady.
Sóıtip, ótken ómirge ókinbeýdiń amaly – ony qııanatsyz, tek júrek qalaýymen ótkerý. Quran arqyly Alla taǵalanyń pendesine túsken ámiri osy. Abaı: «Júregińdi taza saqta, Qudaı taǵala júregińe árdaıym qaraıdy» deıdi.
Alla taǵala neni de bolsa minsiz qylyp, ǵadalátpen jaratqan. Ómir, dúnıeni baıansyz, qııanatshyl qylatyn adamzattyń ózi. Onyń sebebi, adam ózin óletin tánge balaıdy, jan máńgilikti ekenine senbeıdi. Qaıdan keldik, qaıda baramyz? «Ony kóbi bilmeıdi» (Abaı).
Adamzat – búgin adam, erteń topyraq,
Búgingi ómir jarqyldap aldar biraq.
Erteń óziń qaıdasyń, bilemisiń,
Ólmek úshin týǵansyń, oıla, shyraq (1899).
Jan – Allanyń záredeı bólshegi, onyń qasıeti – bilmekke qumarlyq. Demek, telmirip tereń oıdyń sońyna ergen kisi óziniń kim ekenin, qaıdan kelgenin, ólgen soń ne bolatynyn bile almaq. Mine, «oıla, shyraq» dep Abaı ómir maqsatyn izde, bil dep otyr.
1896 jylǵy «Saǵattyń shyqyldaǵy emes ermek» óleńinde aqyn túkke turǵysyz usaq qýlyq, ónbes iske ýaqyt ketirme, aqylmen oılap, kóńil súısinerlik isti tap deı kele, bylaısha qorytady:
Súıengen, sengen dáýren jalǵan bolsa,
Jalǵany joq bir Táńirim, keńshilik qyl!
Jalǵan uǵymy dúnıeden sýyn, sopy bol degen sóz emes. Oǵan bir kirpish bop qalan, ómir zaıa ótip, ókinishte qalma! Oıshyl, mine, osyǵan shaqyrǵan. Abaıdyń sýfızmge qatysy kúrdeli. Máselen, belgili ǵalym Mekemtas Myrzahmetov bylaı deıdi: «Abaı haq nuryna ǵashyq bolyp bul dúnıe kereginen qol úzgenderdi bendeliktiń kámálattyǵy jolymen ketýshiler, ıaǵnı ǵumyrsyz jolǵa túsýshiler dep biledi» («Abaı» jýrnaly, №1, 1996).
Negizi, dúnıeni tárki etkender ǵana emes, maldan basqa muńy joq qulqyn quldary da – ǵumyrsyz jolǵa túsýshiler. Al Haq jolyna túsýshiler úshin ómir – Táńiriniń syıy. Qalasa, ár adam kámálatqa jete alady. Erik sol úshin berilgen. Imany kámil adam barshaǵa mahabbat qylady, sóıtip, jany jubanysh, kóńili tynyshtyq tabady.
Haq joly – rýhanı kemeldiktiń joly degen Abaıdyń «Tasdıq» traktatynda oıyp oryn alǵan irgeli doktrına. «Bul jol jarym-jartylaryna ǵana aıtylǵan bolsa, alalaǵan rast bola ma, hám ǵadalát bola ma?» deı kele, hakim Abaı bylaısha túıin túıedi: «Olaı bolǵanda, ol jurtta ǵumyr joq bolsa kerek. Ǵumyr ózi – haqıqat. Qaı jerde ǵumyr joq bolsa, onda kámálat joq».
Kúrdeli tezısti qarapaıym tilmenen tarqatyp kóreıin. Abaı ádiletti ǵadalát, aqyldy ǵaqıl, áreketti hareket, aqıqatty haqıqat degen, ılahı maǵyna bergen. Nege? Sebebi, ómir súrý men ǵumyr keshý bir emes, shyn máninde, deńgeıleri eki túrli. Ómir jer betindegi tirshilik. Barlyq jan ıeleri sııaqty adamzat ta ómir súredi. Biraq adam ómiriniń ereksheligi – rýhanı kókjıekte menmundalaǵan bıik taýdy kóre almaq. Sol taý – ǵumyr, ár adam oǵan jetýge tyrysýy kerek. Abaı: «Qaı jerde ǵumyr joq bolsa, onda kámálat joq» deıdi. Óıtkeni, ǵumyr – bolmys, ıaǵnı dúnıe men ahıret tutastyǵy degen maǵynany bildiredi.
Ǵumyr tiregi – rýhanııat, onyń shyńy tek tolyq adamdar enshisi. Ózge jurtqa shyńdy kórip, soǵan aparar jolǵa túsý mańyzdy. Ol jol – barshaǵa ortaq ádiletti Haq joly (áýlıelik – bek shetin, bek názik, sol sebepten «jarym-jartylaryna ǵana aıtylǵan jol»). Qudaımen baılanys jolynda pendeniń minezi, oılaý júıesi ózgerýi, jan dúnıesi jetilýi, bári-bári sheshimin tabady. Bul rette akademık Ǵarıfolla Esim: «Bar máseleniń kilti – ǵumyr» (Hakim Abaı. A., 1994, 179-bet) deıdi. Osy aıtylǵan barsha jurtqa ortaq jol baryn dáleldeý – Abaı jańalyǵy!
Qoryta aıtqanda, hakimniń «Ǵumyr ózi – haqıqat» degeni – danalyq ıdeıa. Ol boıynsha pendege dúnıeden sýyný emes, ómirge belsene aralasý mańyzdy. Ádiletti Haq joly – jeke adam, búkil qoǵam ǵumyrly bolýynyń kepili. Ǵumyr bar jerde kámálat, búgingi leksıkamen aıtqanda, baıandy, baqytty bolý bar. Bul dálel ótinbeıtin aqıqat. Abaıdyń dúnıege kózqarasy jaıly sózimiz «Mahabbatsyz dúnıe – bos» degen taqyryppen jalǵasyn tabady.
Mahabbatsyz dúnıe – bos
«Mahabbatpen jaratqan adamzatty». Abaı osymen bul sezimdi eń joǵary deńgeıge kótergen. Onyń ılahı qudiretin jete bilgenine ǵajaptanasyń. Mysalǵa «Adamshylyqtyń aldy – mahabbat, ǵadalát sezim. ...Bul mahabbat, ǵadalát sezim kimde kóbirek bolsa, ol kisi – ǵalym, sol – ǵaqıl» deıdi. Biraq, kóńildi alań etken nárse – «Keıde eser kóńil qurǵyryń» óleńindegi «Mahabbatsyz dúnıe – bos» degen jol «Mahabbatsyz dúnıe – dos» bolyp ózgerip ketti. Aıtalyq, Abaıdyń 1995 jylǵy eki tomdyq tolyq jınaǵynda osylaı basyldy. Óleńniń ózegi, ıdeıasy ózgerip, dinshildik sıpat aldy. Sondyqtan durysyn anyqtaý qajettilikke aınalyp otyr.
Birden aıtaıyq, kiltıpan «dúnıe» sózine tireledi. Ol eki túrli maǵynany bildiredi: biri – mal-múlik, ekinshisi – joǵaryda qarastyrylǵan búkil álem, tirshilik. Abaıdyń birinshi maǵynada eki ret qana, al ekinshi maǵynada elýden astam ret qoldanǵanyn aıta otyraıyq.
«Bos» emes, «dos» degenge kelisýge bolar edi. Egerde atalǵan óleńinde Abaı dúnıe dep mal-múlikti aıtqan jaǵdaıda, biraq bul shyndyqqa janaspaıdy.
Sóz bolyp otyrǵan óleń 1890 jyly jazylǵan. Osy jylǵa deıingi poEzııasynda Abaı «dúnıe» degeni – barsha kórinetin ǵalam. Mysalǵa «Týǵanda dúnıe esigin ashady óleń» («Bireýdiń kisisi ólse, qaraly – ol»), «Ǵylymdy izdep, Dúnıeni kózdep» («Segiz aıaq»), «Ǵylymnyń bilip paıdasyn, Dúnıeniń kórkin boljamaı?» («Jastyqtyń oty, qaıdasyń?») dep jalǵasa beredi. «Keıde eser kóńil qurǵyryń» óleńinde kenetten mal-múlik degen mánde qoldandy deý qısynǵa kelmeıdi. Bul-bir.
Ekinshi ýájimiz, «Mahabbatsyz (Qudaıǵa) dúnıe – dos» degen taza sopylyq tanym. 1881-1890 jyldary Abaıdyń qubylasy – mádenı-aǵartýshylyq. Bul – talassyz aqıqat! Ázirge sopylyq tanymdy izdestirý bos áýreshilik. 1894-1895 jyldardan beride deseńiz, áńgime basqa. Osy kezderden Táńirini izdeý, oǵan jaqyndaý nıeti mańdaı aldyǵa shyqty. Shyǵarmashylyǵy sonyń kýási.
Sonymen, áýelden «bos» delinip kelse, endi náǵyp «dosqa» aýystyq? Birinshiden, ásire dinshildik yqpal etti, ıaǵnı bul Abaıdy tarıqatshyl din ustazy qylýǵa talpynys. Ekinshiden, Abaıdyń oıshyldyq Evolıýtsııasy eskerilmedi, ony zerttep-zerdeleý áli kúnge kún tártibinde turǵan ótkir másele.
Óleńniń mátinin tolyq keltire keteıik.
Keıde eser kóńil qurǵyryń,
Mahabbat izdep talpynar.
Ishem dep beınet sýsynyn,
Asaý júrek alqynar.
Tartqan beınet, ótken jas,
Júrektiń otyn sóndirmes.
Mahabbat – ómir kórki, ras,
Ólgen soń, ol da úndemes.
Mahabbatsyz – dúnıe bos,
Qaıýanǵa ony qosyńdar.
Qyzyqtan ózge qalsań bos,
Qatynyń, balań, dosyń bar.
Júregi jumsaq bilgen qul,
Shyn dos tappaı tynshymas.
Paıda, maqtan bári – tul,
Dossyz aýyz tushymas.
Kórip otyrmyz, óleń – uly aqyn kóńil-kúıiniń bir qas-qaǵym sáti. «Keıde eser kóńil qurǵyryń» dep bastap, muny Abaıdyń ózi de ańdatqan. Týyndy mazmunynda pálsapalyq tereń oı joq. Jyr ózegi – kim kimge de aıaýly súıispenshilik sezim hám dostyq qarym-qatynas. Mahabbat oty az ba, kóp pe, ár júrekte bar. «Ishem dep beınet sýsynyn, Asaý júrek alqynar», «Júregi jumsaq bilgen qul», «Dossyz aýyz tushymas» degende osy astar bar. Eger ol ot sónse, ómir kórkin joǵaltpaq, ondaı pende, sóz joq, qaıýansha júrip kúneltpek. Bir sózben aıtqanda, óleńniń Qudaıǵa ǵashyqtyqtyqqa, din ıa tarıhatqa da eshqandaı qatysy joq.
Sonymen, týyndyny jarqyratyp turǵan nárse – «Mahabbatsyz dúnıe – bos» aforızmi. Ony «dos» dep «túzetý» sýfıstik sarynǵa kúshtep burý. Bul – qatelik. Sebebi, 1890 jylǵy Abaı men «Kúni-túni oıymda bir-aq Táńiri, Ózine qumar qylǵan Onyń ámiri» (1895) deıtin keıingi Abaı deńgeıi eki bólek.
Ásili, «Mahabbatsyz dúnıe – bos» degen uǵymdy barlyq danyshpandar bir aýyzdan bekitedi. Mysalǵa nemis ǵulamasy Gete: «...Chto nam mır bez lıýbvı!» dese, orys oıshyly Tolstoı: «Bez lıýbvı jıt legche, no bez nee net smysla» dep málimdeıdi.
Qaıtalap aıtaıyq, Haq joly – júrektegi jylylyq, mahabbat, meıirim, dostyq sezimniń «bulaqsha aǵyp ǵalamǵa taralýy». Shúbásiz, tap osy joldaǵy jurt dúnıe jarysynda oıqastap ozatyn bolady. Dúnıe – jalǵandy ǵumyr – haqıqat qylý ıdeıasy osy arada demekpin. Minekı, ǵalamdyq aqyl-oıdyń shamshyraǵy Abaıdyń ómir, dúnıege degen kózqarasyna jasalǵan taldaýymdy osy paıymmen sabaqtaǵym keledi.
Asan OMAROV
