Abaı Maýqarauly: ABAIDYŃ 38-QARA SÓZINIŃ TÚSINDIRMESI (5 BÓLIM)

«Qasıet syrtta emes, yqylasta»

Quran sózi bul ózi áýel basta.

 

Dúnıeni jaratýy túr-túrmenen

adamzatqa qyzmet qyp, óssin degen.

 

Ónip-óspek maqsattyń bastalmaǵy

adamnyń bir-birine dos bolmaǵy.

 

Dos kóbeıtpek kóńilde bolsa eger

qolyńnan kelgeninshe jaqsylyq ber!

 

Dostyq jasaý kelmese eń aıaǵy

qastyq qylmaý – dostyqtaı sanalady.

 

Ózgeden artyq turmaq eki túrli,

jamandyqtan saqtansa ol da ıgi.

 

Ózin asqaq, ózgeni qor tutqandar

budan ótken bolmaıdy ońbaǵandar!

 

Óıtkeni, ózin artyq kórgen adam

maqtanǵa, kúnshildikke ergen adam.

 

Kúnshildik kúnshildikti týdyrady

izgilikti joq qylar boıyńdaǵy.

 

Taza bolǵan osyndaı pıǵyldardan

kóńili tymyq kóldeı tynyshtalǵan.

 

Pendege úsh kesel bar budan basqa

saq bolatyn qashanda jolamasqa!

 

Jalqaýlyq, nadan-topas, zalymdyq ta

bar keseldi keltirgen adamzatqa!

 

Jalqaýlyqtan týady jigersizdik,

jigersizdik ákeler kedeıshilik.

 

Has nadandyq kádimgi haıýandyq,

tipti de paıdaly mal odan artyq.

 

Zalymdyqta bolmaıdy adamshylyq

júrgen jeri bolady tolǵan qastyq.

 

Qorǵanar qandaı jol bar bul zarardan?

Qoryqý paryz jarataqan Bir Alladan.

 

Odan keıin janashyr kóńil bolsa,

ádilet, ǵylym, qaırat boıǵa tolsa.

 

Súıedi Qudaı jolyn ondaı adam,

Jaratqan sheberlikpen ǵajap ǵalam.

 

Adam da árbir iske bolsa sheber

ondaı jandy árıne, Qudaı súıer.

 

Adam bolsa paıdamen is istegen

ondaı janǵa tıedi alǵys kópten.

 

Aldaý sóz – paıdasy bar is bolmasa,

bos qulshylyq bolady qulshylyq ta.

 

Sebebi, esh sebepsiz áreket bolmas

Jaratýshy bostan bos hıkmet qoımas.

 

Sol úshin paryz bilmek ǵalymǵa da,

amal etý ortaq is qaýymǵa da.

 

«Jaqsy nıet, jaqsy iske esep bolǵan»

hadıs bar amanat sóz paıǵambardan.

 

Nıettiń áýelgisi dáret alý - 

syrt kórinis qulshylyqqa solaı barý.

 

Óıtkeni, júrektegi ımanyńyz

kóringen syrtyńyzǵa shyraǵyńyz.

 

Ol qulshylyq – namaz ben orazańyz

ári tirek ımanǵa qylǵan paryz.

 

Iman – shyraq, qulshylyq – qorǵany ǵoı,

qulshylyqsyz ımannyń qulaýy ońaı.

 

Alaıda, qulshylyqtyń syryn bilmeı

qur qulshylyq ımanǵa paıda bermeıd.

 

Óıtkeni, has ımannyń kúzetshisi –

qulshylyq bolmaq kerek haqtyń isi.

 

Haq adaldyq kóriner qulshylyqta,

dáleli ish, syrt dáret ısharatqa.

 

Sap tazalyq qylynar sap nıetpen,

kóńilińdi kúzetken aq júrekpen.

 

Namaz degen Allaǵa jalbaryný.

Taqarat – qulshylyqqa adal bolý.

 

Qulaq qaǵý qos qolmen namaz bastap,

«Alla ákbar» sózimen Ony ulyqtap.

 

Bul da ısharat degendeı «Qolymnan tart,

qul pendeńdi, ıa Alla óziń tazart!»

 

Odan keıin qol baılap týra turý

Qudiretine bas ıip, moıyn burý.

 

Namaz sharty qybylaǵa qarap turý

Alla úıi Qaǵbaǵa betti burý.

 

Ár úrkinde Fatıha oqylady,

qamtylǵan Qurannyń maǵynalary.

 

Sodan soń, tizeni ustap ıilý bar,

ǵajap mán bar, bulaısha sıynýda.

 

Bas sájdede jalbarý Jaratqanǵa

bul ısharat jerden biz jaralǵanǵa.

 

Ekinshi sájde jasap qaıtalaýda

meńzeý bar jer-qabirge qaıtýyńa.

 

Sodan keıin, qaıtalap bas kóterý –

tirilip, Jaratqanǵa jaýap berý.

 

Otyryp duǵa qylý namaz sońy,

sálem berý Allaǵa oń men soly.

 

Kýálikpen namazdy aıaqtaısyń,

Bir Allaǵa hamd aıtyp, ulyqtaısyń.

 

Aqyrǵy paıǵambarǵa salaýat dep,

eń laıyǵy kóz jaspen tilek etpek!

 

Osylaısha, Allanyń usynǵany

ortaq qylar baýyrlas musylmandy.

(SOŃY)